1
Q
Teooriad riigi mõistest
A
Meil on teooriate paljusus. Käsitles riiki kui hulga inimeste ühendus õigusseaduse alusel.
Kolme elemendi õpetus, kus on esimesel kohal territoorium, teine rahvas ja kolmas riigivõim.
Riik on juriidiline isik. Hans Kelsen pidas riiki õiguskorraks.
🔸 Immanuel Kant - Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all. Toimi nii, et sinu teguviis võiks muutuda üldiseks seaduseks.
🔸 George Jellinek - kolme elemendi õpetus
🔸 Wilhelm Eduard Walberg - Õpetus riigist kui juriidilisest isikust
🔸 Hans Kelsen - Riik kui õiguskord
🔸 Herman Heller - Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraselt korraldatud tegutsemisüksus
🔸 Max Reger - Legitiimne füüsiline vägivald
🔸 Carl Schmitt - Riik kui korravõim, sotsioloogiline riigimõiste, kuritegelik ühendus, kes suudab korra tagada
Ühiskondliku lepinguõiguse traditsioon (ühiskondliku lepinguteooria) - J. Locke, Rousseau, John Rawls “Theory of Justice”, T. Hops
Riigi ainuõiget definitsiooni ei eksisteeri, see sõltub muuhulgas funktsioonist ja eesmärgist.
2
Q
3 RIIGI MÕISTET
A
- Riigi Esimene mõiste on 3 elemendi õpetus (Jellinek)
- Riik kui juriidiline isik (siseriiklikus õiguses, kodaniku perspektiiv)
- Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon
3
Q
Riigi Esimene mõiste on 3 elemendi õpetus (Jellinek)
A
1) Territoorium on osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste lepingutega
2) rahvas - genuine link rahvas on hulk inimesi kelle vahel on loomulik side
3) riigivõim - riik peab kehtestama ennast sisse- ja väljapoole
N: Nottebohm, saksa mees rändas Guatemalasse, läks saksamaale tagasi ja vahetas kodakontsuse. Kui tagasi tuli oli ta vara Saksamaal konfiskeeritud.
Riigi tunnustamine on poliitiline akt, mitte riigi defineerimise osa. Tunnustab ainult üks pool.
4
Q
Riik kui juriidiline isik
siseriiklikus õiguses, kodaniku perspektiiv
A
Riik on juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus.
Riik saab määratleda enda ja teiste pädevust. Tal on pädevuse määratlemise pädevus.
Pädevus - kui õigus luua õigust.
Kui riigikogulastel on pädevus e. neil on õigus luua õigust e. kehtestada üldkehtivaid reegleid ja seadusi siis muutub nende tegevus õiguslikuks tegevuseks.
Riik saab määratleda enda ja teiste pädevusi. Nt kohalik omavalitsus on ka juriidiline isik kuid ei saa määratleda enda pädevusi, seda saab teha vaid riik. Kohalik omavalitsus saab vaid täita talle antud pädevusi.
Tuletatud moodustis - euroopa liit, talle annab riik pädevused teatud ulatuses
Kes või mis on juriidiline isik?
Juriidiline isik on abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime. Nt Politsei on ametnik, mitte juriidiline isik
abstraktsete esemete maailmas isik ja kuna ta on ainult abstraktsete esemete maailmas, kus pole midagi käega katsutavat.
Õigusvõime on inimesel siis kui ta saab olla õiguste ja kohustuste kandja.
5
Q
Riik kui inimõiguste realiseerimise institutsioon
A
Miks on riiki vaja?
Riiki on vaja selleks et inimõigused oleksid tagatud, riigid kes seda funktsiooni ei täida ei ole nii head riigid.
6
Q
RIIK KUI TEADUSE ESE
Teadused, mis sellega tegelevad:
A
politoloogia - teadus, mille esemeks on erinevad riigitüübid, demokraatia teooria, riik suhtlemises, poliitilised institusioonid, valimiskorrad
poliitiline sotsiaalteadus (uurib, milline on rahvameelsus, mida rahvas arvab, milline erakond on nt kõige populaarsem)
Riigifilosoofia (miks on riiki vaja)
Riigiõigus õpetus (3 dimensiooni- empiiriline, normatiivne, analüütiline)
7
Q
EESTI VABARIIGI TERRITOORIUM (põhiseadus § 122)
A
- Eesti territooriumi välja kujunemise olulised sündmused
- Riigipiiri kulgemine - Riigipiiri seadus § 4 lk 75
- Merepiir (PS § 4 Ig 2 ja § 2 Ig 3, 4, MPS § 2)
- Õhupiir (PS §122 ja RIPS § 2 Ig 3 ja § 3 Ig 3
- Mitte territoorium majandusvöönd
8
Q
Eesti territooriumi välja kujunemise olulised sündmused
A
30.märts 1917 (Venemaa otsus) Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta
Tartu rahuleping 2.veb 1920 - emamaa nõusolek, sellega määrati piir
Tartu rahuleping artikkel 2 (meie riigi n-ö sünnitunnistus)
9
Q
Maismaa piir: RIPS § 2 lg 2 või § 122
A
- august 1944 - markeerisid piiri
1999-2005 räägiti läbi ning jõuti piirilepinguni
Moskvas kirjutati alla ja Riigikogu ratifitseeris.
sisu: muudetakse ainult piirijoont, aga mitte artiklit 2
tulemus: allkiri võeti tagasi
uus leping (2014?) - enam ei kiirustanud Eesti ratifitseerima, Venemaa pole allkirjastanud
2013 ainult riigipiiri küsimus, mille eesmärgiks on see, et ei tühistataks Tartu rahu lepingut
10
Q
Merepiir
A
merepiiride seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/MPS
Genfi konventsioon 1958 (pole liitunud)
ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioon (on liitunud)
Territoriaalmere laius on 12 meremiili e. 22.2km (MPS § 6)
Eesti ja Soome sõlmisid lepingu kvoote vahetades (Nii Eesti kui Soome lubasid oma piiri natuke tagasi tõmmata - mõlemad keskjoonest 3 miili tagasi) - 1993
1996 aastal leping Lätiga (eelnes kala sõda Lätiga, Eesti tuli Lätile vastu
Tartu rahuleping
11
Q
Õhupiir
A
RIPS prg 2 lg 3, prg 3 lg 3 eesti territooriumi kohal asuv õhuruum
30-160 km vahel on piir, kuhu maani (stratosfääri piirini, homosfääri) ulatub riigi territoorium
Karmani joon 100 km (Maa atmosfääris meretasemest 100 km kõrgusel asuv tinglik piir)
12
Q
Mitte territoorium majandusvöönd
A
MPS prg 7, MVS prg 2 ja § 3
majandusvöönd on ala, mis on väljaspool Eesti territoriaalmerd, aga territooriumi sellel alal on EV teatud suveräänõigused
EV ja Soome vahel kooskõlastatud; EV ja Soome ja Rootsi vahel; EV ja Läti ja Rootsi vahel; EV ja Rootsi vahel
Nord stream 2 - 2007.a taotles Nordstream luba eesti majandusvööndis proovide võtmist
Majandusvööndi ulatuseks 200 meremiili
13
Q
EESTI RAHVA KODANIKKOND
A
Riigiteataja 1918 nr 4 lk 5 § 1 - sellega sai alguse meie riigi kodakontsus, puudutas eesti territooriumil elavaid inimesi
14
Q
EESTI VABARIIGI ISESEISVUS JA SÕLTUMATUS
A
SUVERÄÄNSUS - Mis on superanus/ superamus? - kõrgeim, ülim
suveräänsus=ülimuslikkus
EL õigus ei ole suveräänne e. ülimuslik, sest on moodustatud
Mõiste tekkis feodaalses ühiskonnas mõistena olemasolevate struktuuride vastu
15
Q
Suveräärnsuse mõiste tekkimine
A
- Jean Bodin (16 saj) - suveräänsus on absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus
suverääni õigused on seaduste andmine, kohtu- ja rahandusvõim, õiguste kandja on piiramatu võimuga valitseja, kes kannab vastutust üksnes jumala ees ja loomuõigusega (seda ei saa vaidlustada) - piiramatu võimu käsitlus - Thomas Hobbes (1588-1679) - õiguse kohal
suveräänsus absoluutne ja jagamatu; lõplik võim oma territooriumi üle, mida ta ei jaga kellelegi; sisult piiramatu - piiramatu võimu käsitlus - Johannes Althusius (16-17 saj)
rahva suveräänsus, rahvas on suveräänsuse kandja, tema teeb valitsejale ülesandeks teostada riigivõimu, rahval on õigus valitseja juhtivalt kohalt kõrvaldada - pmst nagu demokraatia - Jean-Jacques Rousseau (18.saj 2. pool)
rahvas annab valitsejale võimu teostamise õiguse laenuks - Carl Schmitt (1888 - 1985 ) - kriisi olukorras peab võim koonduma ühte tugevasse rusikasse ja see rusikas on siis suverään ,
- Hans Kelseni (20.saj parim jurist, välimine ja sisemine suveräänsus)
- Steven Krasner - suveräänsus on organiseeritud silmakirjalikkus
Suveräänsus on riigis jagatud nt siis, kui kehtib võimude lahusus.
Enam ei saa olla absoluutset suveräänsust.
16
Q
suveräänsuse SÄTESTUS PÕHISEADUSES
A
PS §1 - Iseseisvus ja sõltumatus (võimude lahusus)/ lg 1 - rahva suveräänsus
PSTS § 1 - rahvusvahelises õiguses
Iseseisvus - on väline suveräänsus e. Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks
sõltumatus - sisemine suveräänsus, keegi ei tohi riigikogule öelda milliseid seadusi tuleb vastu võtta
17
Q
EESTI VABARIIGI RIIGIÕIGUSLIK ARENG
Eesti vabariigi tekkimisest kuni 1932
A
- märts 1917 - otsus, millega loodi Eesti territoorium
Maanõukogu moodustamine - esimest korda üldvalimine (polnud otsesed valimised) juunis/juulis
November 1917 - bolševike riigipööre, Peterburis tulid võimule punased
28 november 1917 - võttis maanõukogu vastu otsuse kõrgemat võimust - esimene sünnidokument, sest esimene demokraatlik kogu võttis vastu otsuse jaanuar
1918 - maanõukogu oli otsustanud ja omariikluse pooldajad said ⅔ häältest. Selle peale bolševikud kuulutasid välja sõjaseisukorra, mille tulemusel ei saadud valimistulemusi kindlaks teha (otsus jäi soiku)
24.veeb 1918 - iseseisvusmanifest, päevakäsk nr 5 millega moodustati ajutine valitsus (ei saanud tegutseda, sest tulid sakslased)
sügis 1918 - Saksamaal revolutsioon, keiser kukutati, Saksa peavõim pakkus Eesti võimuorganitele võimu ülevõtmist, sõlmiti leping, millega Saksa okupatsioonivõim andis võimu üle Eesti võimuorganitele
20 nov 1918 - maanõukogu tuli kokku, vanematekogu volitused lõppesid, volitused anti ajutisele valitsusele teostama piiramatut võimu
28 nov 1918 - algas vabadussõda
aprill 1919 - asutava kogu kogunemine 120 liikmeline
juunis 1919 asutav kogu võttis vastuse EV valitsemise ajutise korra - 1. põhiseadus
- veebruar 1920 Tartu rahuleping
- juuni 1920 - Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse
1918- 1933 (15 aasta jooksul) oli Eestis 23 valitsust (valitsuse keskmine eluiga 7,5 kuud)
Sellise ebastabiilsuse taustal taheti muuta põhiseadust: vähendada riigikogu, vanuse tsensust tõsta (noored ei saaks valida), rahva poolt valitav president (katse takerdus riigikogu menetlusse)
18
Q
Eesti vabariigi põhiseaduse muutumine
A
Põhiseaduse muutmise eelnõu
🔵 1. Poliitiline areng 30ndatel aastatel - eesti vabadussõjalaste keskliidu asutamine, eesmärgiks vabadussõja veteranide heaolu eest hoolitsemine. 1932.a võtsid nad liitu vastu ka vabadussõjas mittekäinuid. Hakkas kujunema poliitiliseks jõuks.
🔵 2. poliitiline ebastabiilsus - rahulolematus, 23 valitsust 15 aasta jooksul. Valimiskünnis oli 1% (pm igaüks sai sisse) ja see tingis killustatusele. tekkis vajadus muuda PS
🔵 3. 3-15 august 1932 tehti rahvahääletus
Sunniti uut põhiseadust vastu võtma. Muudeti rahvahääletuse seadust: osalemine rahvahääletusel muudeti karistusähvardusel kohustuslikuks (hirm, et keegi ei tule hääletama)
Tulemused: poolt - 333 979 ja vastu -345 215
Eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi
🔵 4. Politiseerunud vapsid olid korporatiivse riigi mõtteviisi edendajad
Algatasid abikirjade kogumise, et esitada om PS muutmise eelnõu
10-12 juuni 1933 korrati rahvahääletust (riigikogu muutis eelnõud pisut, et blokeerida vapse?)
Muudeti uuesti rahvahääletuse seadust: kaotati osavõtmise kohustus; vastuvõetud juhul kui enamik hääletab poolt ja see on 30% hääleõiguslikest kodanikest
Tulemused: poolt - 161598 ja vastu - 333 118
Rahvas lükkas uuesti eelnõu tagasi
🔵 5. Riigikogu oli sunnitud vapside seaduse hääletusele panema
- Eestis oli rahulolematus poliitilise ebastabiilsusega.
- Vabadussõjalaste keskliit algatas Algkirjade kogumise, et algatada oma eelnõu.
Muutis seadust: eelnõu on vastuvõetud, kui 50% elanikkonnast peab osalema selle poolt, et see läbi läheks. See oli lävend, mis oli pandud, sest nad ei tahtnud, et vapside eelnõu läbi läheks.
- 14-16 okt 1933 toimus hääletamine ja rahvas võttis eelnõu vastu, poolt 416 878 ja vastu 156 894
- Eesti põhiseaduse muutmise seadus: riigivanem sai õiguse lõpetada parlamendi istungjärgu. Riigivanemal on kontroll sõjaväele. Need tunnused viitavad diktatuurile. Inimeste trots
🔵 6. EV põhiseaduse muutmise seadus (mis läks läbi okt 1933)
- Riigivanem sai õiguse lõpetada riigikogu istungjärgu (pole demokraatlik, vaid autoritaarne)
- Riigivanemal on õigus riiklikel kaalutlustel jätta välja kuulutamata parlamendi poolt vastuvõetud seaduse (pole demokraatlik)
- Riigivanem võib seadusel väljakuulutada dektreedina
Sõjavägi ja kaitsevägi on riigivanema kontrolli all (viitab diktatuurile)
- Vapsid lootsid, et kui nende põhiseadus vastu võetakse, siis nad ka järgmistel valimistel võidavad
19
Q
PÄTSI VÕIMUPÖÖRE
A
🟠 1) 1934 aprillis pidid olema valimised, selleni aga ei jõutudki, sest Päts kuulutas välja kaitseseisukorra 12.märtsil kogu riigis (võis seda vapside seaduse järgi teha).
- Määras Johan Laidonelile sisekaitse ülesanded ja kogu maa allutati sõjaväelisele rešiimile. Kogu sidesüsteem anti kaitseväe ülejuhatajale.
- Suleti Vapside organisatsioon. keelati poliitilised koosolekud ja rongkäigud
- Ka erakonnad keelati.
🟠 2) 15 märts (3 päeva hiljem) informeeris Päts riigikogu oma sammudest
16 märts kinnitas riigikogu Pätsi otsused ja läks ise laiali
Riigivanem andis dekreedi lükata edasi riigikogu valimised kuni kaitseseisukorra lõpuni
Aprilli lõpus Päts lõpetas riigikogu kevadise istungijärgu (kevadel ei saanud enam riigikogu kokku tulla)
Septembri lõpus tuli riigikogu uuesti kokku - hakati Pätsi kritiseerima
2 okt 1934 - Päts lõpetas ka riigikogu sügisese erakorralise istungjärgu (peale seda, kui ta nad ise kokku oli kutsunud) ja peale seda nad enam kokku ei tulnud (vaikiv ajastu)
6 ja pool aastat ei toimunud eestis valimisi.
20
Q
VAIKIV AJASTU
A
Veebruar 1935 - Registreeriti isamaaliit (oli ettenähtud asendama kõiki teisi erakondi)
Septembris 1935 Vapsid tahtsid uuesti põhiseadust muuta
Päts muutis jälle seadust ja keelas rahvaalgatuse ja rahvahääletuse ära.
1936 Päts otsustas korraldada rahvahääletuse ise. Küsiti “Kas te olete nõus kutsuma kokku rahvuskogu, kes töötaks välja ja võtaks vastu uue põhiseaduse, millel on presidendi institutsioon, jnejne” ehk terve lehekülje täis tingimusi. Kogu see protsess oli põhiseadusega vastuolus.
Rahvuskogu kogunes 1937ndal aastal (neile anti juba ette eelnõu)
juuli 1937 võttis rahvas uue seaduseelnõu vastu (aga selle vastuvõtmise protsess oli põhiseadusevastane, nii et kas see ikka võeti vastu?)
1938 aasta põhiseadus - seda ei ole kunagi legitiivselt vastu võetud.
Veebruaris 1938 riigikogu valimised, riigikogu tuli kokku, presidendi valimised 24. aprill, Pätsist sai president
21
Q
EESTI VABARIIGI OKUPEERIMINE
A
Eesti, läti ja leedu läksid sovjettide mõjusfääri
22 september 1939 - Eesti välisminister läks kaubanduskokkulepet sõlmimima, selle asemel anti ette Vastastikuse abistamise leping: Eestlaste poolt siis kas sõda või alistumine
Peamine probleem: Eesti enda kaitsevõime polnud tasemel, maakaitset polnud
- Peale seda tulid väed sisse ja algas muu jama
- Süüdistused Eesti valitsuse vastu, Eesti rikkus vastastikuse abi kokkulepet
- juuli? pandi õhuruumid kinni (lennuk tulistati alla)
- juuli Molotovi ultimaatum - lasete väed sisse
- 17 juuli - tuli 100 000 punaväelast
Päts saatis riigikogu laiali ja määras uued valimised - ehk riigipea ise andis loa edasistele sündmustele (juuli - august)
- Laidoneri küüditamine
- EV nimetati ümber ENSV
- küüditati Päts
- muudeti konstitutsiooni
- võttis vastu ühehäälselt ENSV konstitutsiooni
22
Q
TEINE MAAILMASÕDA
A
14 juuni 1941 - Küüditamine erinevatesse venemaa osadesse
22.juuni II MS sõjaalgus
22.august saksa väed tallinnas
18.sept uus valitsus Otto Tief ja 22. sept olid punaväed tagasi Tallinnas
Jüri Uluots põgenes Rootsi, nimetas oma järeltulijaks August Rei
Nüüd oli Eestil eksiilvalitsus (enamik maailma ei tunnustanud seda, sest..)
See kõik oleks legitiimne, kui Päts poleks valitsusse nimetanud teist valitsust ja uut peaministrit
November 1944 oli Eesti punaste poolt tagasi vallutatud
23
Q
ENSV AEG
A
- Enne nälg siis viletsus ENSV
- Naised, lapsed ja vanurid olid peamised kes küüditamisega ära viidi
- Kommunistliku partei venestusprogramm, minna üle vene keelele eestis
- 80ndatel hakkas tekkima lootusekiir, toimus meeleavaldus hirvepargis, fosforiidisõda,
- 1988.a hakati valmistama taasiseseisvumist ette seesmiselt, ülemnõukogu hakkas võtma vastu selliseid otsuseid, mis hakkasid soodustama Eesti taasiseseivmusist (lubati taas sini-must-valge, ). 11.sept oli kuni 300 000 inimest lauluväljakul
- Hakati formeerima kodanike komiteesid (registreeriti inimesi, kelle vanemad/vanavanemad olid eesti kodanikud, ja anti neile kodakondsus)
24
Q
PÕHISEADUSE EELLUGU
A
- Eesti kongressi valimistel osales 600 000 inimest, institutsioonil on legitimatsioon
- Eesti kongress (neil tegelikku jõudu polnud, peale sõnajõu) tegutses paralleelselt ülemkoguga
- Referendum e. Rahvaküstlus 3. märts, ligi 78% olid iseseisvuse taastamise poolt
- 30.märts 1990 kuulutati välja ENSV võimu keelamine ja eesti riigi taastamine
- Tallinna telemaja kaitsmine, kus isegi saksa tudengid läksid seda kaitsma
- 20 august 1991 - ülemnõukogu kuulutas välja Eesti Vabariigi taasiseseisvumise
- Põhiseaduslik assamblee
25
PÕHISEADUSE SÜNNILUGU
1) Moodustada põhiseaduslik assamblee - 30 liiget Eesti kongressist ja 30 liiget ülemnõukogust
- Nõuti EV tingimuslikult taastamist - kongress
- Teeme uue vabariigi - ülemnõukogu
2) 3. septembri otsus põhiseadusliku assamblee valimiste ning selle tööülesannete ja töökorralduse kohta
4) Normi loova õiguseta organ, kelle ülesanne oli välja töötada põhiseaduse eelnõu
5) Kongress nõustus ainult ajutise põhiseaduse väljatöötamisega, kuid pärast kiitsid selle etteantud kujul heaks
6) 9. september alustas põhiseaduse assamblee oma tööd
- Jüri Adamsi töögrupi eelnõu
- Jüri Raidla eelnõu
- Ando Lepsi eelnõu
- Kalle Kulboki eelnõu
- 1938 aasta põhiseaduse eelnõu
7) 1991 alustas põhiseaduse assamblee oma tööga (5 eelnõu)
15 ok 1991 - 37 poolthäälega võeti aluseks Jüri Adamsi töögrupi eelnõu võeti vastu (kas parlamentaalne või presidentaalne vabariik)
Puhas leht!
8) 30. istung 10. aprillil - deklaratsioon, läkitus eesti rahvale
28. mai 1992 eelnõu avaldati Rahva Hääles
28 juuni 1992 toimus rahvahääletus
poolt - 407 817 ja vastu - 38841
Millal hakkas põhiseadus kehtima? 2.juuli tehti teatavaks rahvahääletuse tulemused, päev peale seda peaks hakkama põhiseadus kehtima, 29.juuni 1992 arvab õppejõud, et hakkas kehtima
26
EESTI VABARIIGI ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS mõiste
Õiguslik järjepidevus e. Kontinuiteet on õigus subjekti juriidiline katkematus. Kõik õigused ja kohustused peavad jätkuma
(Õigus järjepidevust ei tohi segi ajada õigus järgluse mõistega.)
27
Argumendid: Kuidas saaks rünnata meie iseseisvust? (negatiivne pool e.vastu)
diskontinuiteet (negatiivne pool e.vastu)
🔴 Pätsti allkirjad
🔴 1940 demokraatlikud valimised + demokraatliku kogu otsus (vabatahtlik, ise tegite)
🔴- 917/18 eraldumine oli ebaseaduslik, riiki pole kunagi olnudki
🔴 Põhiseaduse muutus peaks toimuma eelmises seaduses ( 1938 aasta põhiseaduses) sätestatud korras, sellest tulenevalt on illegitiimne põhiseadus - 92aasta võeti vastu uus põhiseadus, mitte ei muudetud vana!
🔴 Riigi territoorium ei kattu enam vanasega
🔴 Kõik aegunud! Lihtsalt
kontinuiteet (Vastuargumendid):
🟢 Tegemist oli okupatsiooni ja allektsiooniga, teine riik kontrollis seda (püssiga kõrval)
🟢 MRP (Molotov ripendropi pakt) oli suurem plaan
🟢 EV tunnustamine 1940-92 (lääneriikide poolt)
🟢 Tartu rahuleping (“igavesest ajast igavesti”)
🟢 Vastupanuliikumine (metsavennad, järelikult polnud vabatahtlik, aastakümneid osutati vastupanu)
28
Euroopa Liidu õigus jaguneb kaheks
💠 1. EL kehtivad aluslepingud(EL-i esmane õigus)
➣ ELL e. Euroopa liidu leping 1992. aastal allkirjastatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud kolm korda. (55 artiklit, meenutab põhiseadust)
➣ ELTL e. Euroopa liidu toimimise leping - allkirjastati 1957. aastal ja sellega loodi Euroopa Majandusühendus (seal kirjas mis pädevused on EL'ile antud)
➣ Euroopa liidu põhiõiguste harta - sätestab põhiõigused, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad järgima, kui nad EL-i õigust rakendavad. (aluslepingu osa alates Lissaboni lepingu jõustumisest)
💠 2. EL-i teisene õigus:Veel õigusi: Euroopa liidu teisene õigus, EL määrus, EL direktiiv jne
29
Euroopa Liidu esimuslikkus e. prioriteet
(“ülimuslikkus” “supremacy” on eksitav - ära kasuta seda! EU pole suveräänne)
Riigid on andnud teatud pädevused EL-ile, sel ei ole rohkem pädevusi, kui lepinguga ette nähtud.
EL esimuslikkus e. EL Õiguse esimus algas aastal 1964 - Costa vs. Enel 6/64
Costa oli väikeenergia tootja => mingi vastuolu ELiga => Kaebas kohtusse => EL esimuse doktriin sai sealt alguse => EL õigus on ka riigi põhiõigusest kõrgemal
30
EL vs Eesti põhiseadus
EL õigus käsib meie põhiseaduse sätte kohaldamata jätta. Ta küll ei tühista riigi põhiseadust kuid tuleb kohaldada EL õigust
Näiteks: eesti põhiseadus ütleb, et erakonna liikmed võivad olla vaid eesti riigi kodanikud
AGA EL ütleb, et euroopa liidu kõik liikmed peavad osa saama EL valimistest (seega nad peaks saama ka erakonda esmalt astuda)
ELiga ei tohiks nii kaugele minna et PS identiteet saaks kannatada.
31
EL esimuse piirid:
⛔ identiteedi järelvalve - EL-i esimuslikkusega ei tohi minna nii kaugele, et kannataks põhiseaduslikkuse identiteet.
Riigikohus peaks valvama, et EL õigus ei läheks vastuollu põhiseaduse identiteediga
⛔ Pädevuse ületamise küsimus e. Ultra vires (väljaspool pädevust) järelvalve - Kas EL on jäänud talle antud pädevuste piiresse?
EL leiab, et ainult nemad saavad järelevalvet teostada, samas viimane õigus peaks siiski jääme riigi konsitutsioonikohtule
32
Eesti Vabariigi põhiseadus
| I. Põhiseaduse mõiste
Põhiseaduse mõistel võib olla kaks dimensiooni:
1. Empiiriline konstitutsioon
2. Normatiivne
33
Põhiseaduse mõiste
| Empiiriline konstitutsioon
see on põhilaad (nt mõni isend on tugeva põhilaadiga). On tähendus midagi luua; on millegi aluseks, kuhu peale luua
34
PS mõiste dimensioon
| Normatiivne
põhiseadus on normi kogum. Lex fundamentalis. Põhiseadus on seal, kus on kindlaks määratud ⋄õiguste tagamine ja ⋄võimude lahusus - see on normatiivne mõiste: (jaguneb 4aks)
🟢 Vormiline ehk formaalne PS mõiste– kõrgeim õigusjõud, hierharhiline, raskesti muudetav, õiguslik alus lihtõiguse normide andmiseks
🟢 deskriptiivne - kirjeldatakse PS läbi PS esinevate tunnuste, mida PS üldjuhul reguleerivad
🟢 segamõiste - segab erinevaid elemente kokku (koos kõik deskrip., form. jne)
🟢 Materjaalne mõiste - põhiseaduse põhisisu peab tulenema inimõigustest
➣ sest riik, kui inimõiguste realiseerimise institutsioon
➣ kui põhiseadus läheb vastuollu demokraatlike mõtetega, siis see ei ole põhiseadus materiaalses mõttes (materiaalne mõiste annab kvaliteedimärgi, näitab, et tegemist on hea põhiseadusega) => sellele mõistele ei pruugi vastata teised riigid, kes on EL liidust väljaspool,( nt Valgevene, valitseja tahab vägivalla abil võimul püsida, demokraatia surutakse maha)
➣ normikogum, mis reguleerib põhiõigused, põhiseaduslikkuse järelvalve, võimude lahususe, demokraatia, kohtu sõltumatuse ja halduse seaduslikkuse
35
Põhiseaduse teooriad
💠 Põhiseadus kui NORMISTIK - esindaja Hans Kelsen, riik oli tema jaoks õiguskord ehk põhiseadus oli õiguskorra kõrgeim tasand, põhiseadus on osa riigist
💠 Põhiseadus on (ratsionaalne) PÕHIVALIK - (Carl Schmitt) valitakse kas on demokraatlik, diktatuurlik või... Piirdub üksnes tuumikuga.
💠 Põhiseadus kui INTEGRATSIOONI KORRALDUS -
- Käsk/korraldus integeerida ühiskonda.
- Rudolf Smend - põhiseadus on õigust funktionaliseeriv integratsiooni korraldus - riigil on mingisugune totaalsus püüe ja põhiseadus kannab seda protsessi (põhiseadus on roomikud, mis rahvast üle sõidab)
💠 Põhiseadus kui VÄÄRTUSKORD - Rudolf Smend - ⚠kõrgeimate väärtuste kogu⚠ ja kehtestatakse need väärtused. Põhiseadus sätestab väärtuskorra luues käitumisnormid
💠 ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIA - Sõlmitakse kokkulepe, mis on ühiskonna toimimise aluseks. kui sõlmida see ühiskondlik leping siis sealt peab lihtsalt midagi head välja tulema, tahetakse et sellega läheks kõigil elu ühtviisi heaks. Põhimõtted on Vabadus, võrdsus, vabadus enne võrdsust
36
õigusnormi hierarhia
Mida raskemini muudetav on norm seda kõrgemal on ta õigusnormi hierarhias, sest muutmise raskus annab tunnustust selle normi kehtivuse jõust. See muutmise raskus võib tuleneda enamusest või erinevatest organitest, kes on ettenähtud akti muutmiseks. Kõrgema õigusnormi kehtivus murrab madalamal astmel oleva õigusnormi kehtivuse.
🔸 0. Põhiseaduse aluspõhimõtted
🔸 PS 1. ja 15 peatükk on muudetavad ainult rahvahääletusega, seega peaaegu võimatu muuta, põhiseaduse täiendamise seadus e. PSTS
🔸 Põhiseaduse 2. - 14. peatükk, PSRS (rakendamise seadus)
🔸 Konstitutsionaalne seadus PS § 104 II
🔸 Lihtseadus
🔸 Vabariigi presidendi seadlus PS §109 ja §110
🔸 Vabariigi valitsuse määrus PS §87 lg6
🔸 Ministrimäärus PS § 94 lg 2
🔸 KOV volikogu määrus
🔸 KOV valitsuse määrus
🔸 Halduse individuaalakt / kohtuotsus
37
Lex superior derogat legi inferiori
Kõrgema õigusjõuga norm tühistab madalama õigusjõuga normi.
38
EL Eesti õigusnormi hierarhias
EL esimesed ja teisesed õigused ei ole õigusnormi hierarhias, hierarhias kehtib põhimõte, et kõrgem norm murrab madalama - El-i õigusnormid on EV õigusnormidega võrdsed, nad on kõrvuti.
Heirarhias kõrgemal astmel oleva normi kehtivus, nullib madalama astme normi kehtivuse. EL seadusest ei saa rääkida kehtivusest. PS jääb osades olukordades kohaldamata. Õigusnormide hierarhia on läinud keeruliseks pärast EL-iga liitumist.
Euroopa inimõiguste konventsioon - weber, teed rajav kaasus.
EU inimõiguste konventsioon - Weberi kaasus, tüüp sehkendas midagi maksudega, Eesti kohtud mõistsid ta süüdi kuriteos kogu selle ajaperioodi eest, inimõiguste konventsioon ütles: kle eesti, whats up, kohus pidi uuesti kokku tulema, Riigikohus avas menetluse uuesti ja mõistis õigeks (hüvitas kahjud) “tegemist ei olnud tol ajal kuriteoga” - teed rajav kaasus mentluse uuesti avamiseks
39
Põhiseaduse muutmine
💠1. Menetluse muutmise algatamine prg 161 (1/5 Riigikogust (21) või EV president 2 algatust) ja prg 103 lg 1 punkt 5
💠2. PS Muutmisviisid
► Rahvahääletusega ehk referendumiteel - §163 lg 1 p1 + §164 kõigepealt Riigikogu koosseisu 3/5 61 riigikogulase häält + rahvahääletus osalejate 50% + 1 hääl
► Kaks riigikogu järjestikust koosseisu - §163 lg 1 p.2 ja §165
► Kiireloomuline - §163 lg 1 p.3 ja §166 RK 4/5 (viiest inimesest neli) ja RKK 2/3 (68 riigikogu liiget)
💠3. Jõustumine - §167 (mitte varem kui 3 kuud pärast presidendi väljakuulutamist ja jõustub näidatud tähtajal)
tähtaja arvutamine: esimene päev ei loe
💠4. Kas põhiseadusel on muutmatu tuum?
POLE MUUTUMATU TUUM riigikohtu arvates (2miljardi maksmine): PS § 1 Ig 2 - Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. => hmm kuidas nii PS valguses lk 83
põhiseaduse aluspõhimõtted ON MUUTUMATU TUUM? - kõike ei peaks muutma, inimõigused jne
40
Põhiseaduse areng, muudatused
KOV volikogude valimisperioodi pikkus - see tehti kiireloomulisena, võeti vastu 25.03.2003 ja jõustus 17.10. 2005
PSTS - põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusega Ja jõustus 6.jaanuar 2004
Eesti keel preambulisse - võeti vastu kahes koosseisus 2007 ja jõustus 21.juuli 2007
Riigikaitse esimene reform - võeti vastu riigikogus (kahe järjestikuse koosseisu poolt) jõustus 2011
Valimisea langetamine KOVi valimistel 16-aastani - kahe järjestikkuse koosseisu poolt vastu võetud ja jõustus 13.august 2015
41
põhiseaduse tõlgendamine
| I ÜLDINE MÕISTE
Tõlgendamine on:
🔸 sisu ja mõtte avamine
🔸 miski, mis kannab endas mõtet.
🔸 mitu erinevat tähendust
42
PS tõlgendamine (3 jaotust)
✤ Kõige laiemas tähenduses tõlgendamine ehk LARGISSIMO SENSU - arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte.
➣ On olemas looja
➣ keegi on eelnevalt sidunud esemega mõtte
➣ saab aru eseme mõttest
(nt riigikohtu otsus, sest teksti saab tõlgendada, auguga veskikivi, saame aru selle eseme mõttest)
✤ Tõlgendamine laias tähenduses ehk LARGO SENSU - hõlmab arusaamist ainult keelelistest väljenditest (esemed jäävad kõrvale)
Tõlgendamine kitsas tähenduses ehk SENSU STRICTO - arusaamine keelelisest väljendist mis algab küsimuse püstitusega (hüpoteesiga) ja lõppeb otsustusega ühe konkreetse lahendi kasuks mitmest võimalikust.
Kuid iga arusaamine ei ole tõlgendamine, vaid ainult need arusaamad, kus on mitu võimalust, tekib küsitavus
43
Friedrich Carl von Savigny - 19.saj jurist tõlgendamise õpetus
💠 Grammatiline
💠 Loogiline => tegelikult pidas silmas teleoloogiline - telos ehk eesmärk, seaduse eesmärk
💠 Ajalooline
💠Süstemaatiline
44
Olulised tõlgendamise teooriad, tänapäevased voolud
🔵 1. TOOPIKA (side retoorikaga) - tuleb luua süsteem mõistete vahel, mis võimaldab arusaada paremini küsimustest neid analüüsida, mõista jne. arvestatakse kõiki olemasolevaid vaatenurki
🟢 2. HERMENEUTIKA -hermeneutiline spiraal - kõigepeal loete seadust ja saate sellest aru , siis kaasust ja uuesti seadust ning saate sellest veel paremini aru jnejne
- Protsessi kirjeldus kuid EI OLE meetod. ei ole kriteeriumi, kuidas jõuda mingi lahenduseni
🟣 3. ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA - Keele analüüsimine, kus võtad algosakesteks lahti ja proovid nendest aru saada
- Probleem: kriteerium puudu
🟠 4. ARGUMENTATSIOONI TEOORIA - R. Alexy põhisõnum on „otsustavad paremad argumendid“.
45
TÕLGENDAMISE KOHT
Vahetegu seesmise ja välimise (internse ja eksternse) õigustamise vahel
- INTERNE - subsumptsioon, sellel on süllogismi struktuur.
- EKSTERNE - välimine õigustamine, põhjus väljastpoolt
46
(tõlgendamise koht) Seesmine õigustamine
Seesmine õigustamine on subsumtsioon
Kui..., siis, ... tagajärg.
Kui x täidab normitingimuse K, siis x-i suhtes peandub o, x-i suhtes õiguslik tagajärg T.
Näide:
(1) K - Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning peab esinema aususe ja julguse eeskujuna.
(2) Indrek on kaitseliitlane.
(3) Indrek seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna.
(1) (X) (Kx ) → OTx)
(2) Ka
(3) OTa
47
Välimine tõlgendamine
tõlgendamine algab siis, kui tehakse kindlaks subsumptsiooni permissid (ehk esimene ja teine punkt ehk eeldused)
48
Õigusmõistete struktuur
1. MITMETÄHENDUSLIKKUS - esineb siis kui ühel ja samal sõnal / terminil on kõigi asjatundlike kõnelejate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Võib olla semantiline (sõna tähendus) või süntaktiline (lause ehituse) mitmetähenduslikkus. Näide: Eesti pank (võib olla looduse moodustis või finantsinstituut)
2. INKONSISTENTS - ühel samal sõnal ühes samas kontekstis erinev tähendus. Näide: §1 lg 2 Võõrandamatu
3. EBATÄPSUS - NT §38 "Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad." mis on siis teadus
4. EVALUATIIVNE AVATUS - väärtushinnanguline avatus ja sellistel juhtudel on õige meetod, kuidas selle vastuseni jõuda on kaalumine., nt "Üldistes huvides" eeldab väärtushinnanguid, kus mingi asi on üldine hüve
49
VÕIMALIKUD TÕLGENDAMIS ARGUMENDIVORMID ⚠
🟢 1. Lingvistilised argumendid - keelelised argumendid
- semantilised
- süntaktilised
🟢 2. Geneetilised argumendid - õigusakti tekkeloome protsessist argumendid, mida loojad tegelikult silmas pidasid
🟢 3. Süstemaatilised argumendid -
- Konsistentsi tagavad argumendid
- Kontekstuaalsed argumendid
- Mõistelissüstemaatilised argumendid
- Printsiibilised argumendid
- Spetsiaalsed juriidilised argumendid
- Prejuditsiaalsed
- Ajaloolised argumendid
- Komparatiivsed argumendid ehk võrdlevad
🟢 4. Üldised praktilised argumendid - mängib rolli väärtushinnang (vähendab kohtu ressursikulu)
50
Lingvistilised argumendid
1. Semantilised (keeleline tähendusega) argumendid - käsitlevad mõistete tähendusi. Kas 1 või 2 eesti vanemat
2. Sünktaktiline argument - lauseehitus ja lause grammatiline struktuur. Armu mitte surma! Kuhu käib koma?
51
Süstemaatilised argumendid
1. Konsistentsi tagavad argumendid - on selleks et vastuolu ei tekiks
2. Kontekstuaalsed argumendid - kontekstist sõltuvad argumendid (nt pere rahva tootja) sõna asend normi lausetekstis
3. Mõistelissüstemaatilised argumendid - aine mõisteline läbitöötavus. proovib head korda luua
4. Printsiibilised argumendid - taotlevad mingi eesmärgi poole pürgimist, (sõnavabadus, eraelu puutumatus - klassikalised kolisioonid)
5. Spetsiaalsed juriidilised argumendid -
- analoogia
- Pöördjäreldus e. argumentum a contrario
- Seda enam argument e. argumentum a priori
6. Prejuditsiaalsed - viitavad varasematele kohtulahenditele
7. Ajaloolised argumendid - viited õigusinstituudi ajaloole, nt eraõiguses võimalik viidata Rooma õigusele
8. Komparatiivsed argumendid ehk võrdlevad - viitame mõne teise riigi sarnasele õigusinstituudile. rahvusvaheline õigus vs eesti õigus
52
tõlgendamise erijuhtumid
1. Põhiseadusega konformne tõlgendamine - õigus normi hierarhiale. kui mitu tõlgendamise võimalust tuleb tõlgendada seda põhiseadus päraselt
2. Rahvusvahelise õiguse vaimus (EIÕK kooskõlaline) tõlgendamine - PS §123 lg 2. Riigikogu ei saa rahvusvahelist lepingut kehtetuks tunnistada. (pigem kõrvuti seisvad hierarhiad)
3. Euroopa liidu õigusega kooskõlaline tõlgendamine - eesti õigust tuleb tõlgendada kooskõlas euroopa liidu õigustega võimalikult suures ulatuses
53
Põhiseaduse aluspõhimõtted
| §5 ülevaade, mõiste
Põhiseaduse aluspõhimõtted on:
🟢 põhi väärtused ilma milleta kaotab eesti riik ja põhiseadus oma olemuse, väärtuse.
🟢 Põhiseaduse põhimõtted vormivad muutumatu tumma.
🟢 PS kõige olulisem printsiip, mis on aluseks teistele PS-e printsiipidele ja reeglitele.
54
(PS aluspõhimõtted)
| Normi jagunemine
Normid jagunevad reegliteks ja printsiipideks
REEGLID - kui üks norm saab olla täidetud või mitte täidetud nt tunni ajal on keelatud klassist lahkuda - reeglid ja reeglites võivad olla erandid
PRINTSIIP e. Põhimõtted- skaala normid, võivad olla erineval määral täidetud, rohkemal või vähemal määral
Nt: vabadus on printsiip, vabadust võib olla kas rohkem või vähem, printsiip on reaalses maailmas seega nõuab optimumi, tuleb kaaluda, nõuab millegi elluviimist
🔸 Aluspõhimõtted on printsiibid 🔸
55
Riigikohtu aluspõhimõtted:
- Inimväärikus
- Demokraatia
- Õigusriik
- Sotsiaalriik
- Eesti identiteet
56
INIMVÄÄRIKUS sätestus
Sätestatus - põhiseaduse §10
57
INIMVÄÄRIKUS ajalugu
Aristoteles - väärikus voorus mis tuleb välja teenida
Pico Della Mirandola - rändjutlustaja, üks jutustus pealkirjaga „Inimese väärikusest" ütleb, et inimene kujundab elu ise, pole ettemääratud olla surelik v surematu, tal piirid, aga pmst inimesel vaba voli otsustada, milliseks ta saab, milliseks elu kujundab. - inimene on kujund kes kujundab oma saatust, voolib oma saatust nagu kujur voolib kivi
I. Kant - inimene kui iga mõistuslik olend eksisteerib kui eesmärk, mitte vahend. (Inimväärikus tähistab inimese väärtust iseenesest, tema olemist eesmärk ja mitte vahend, tema isiksust.)
Inimväärikus on kõigil inimestel §17 ja §18
58
(prg 10 inimväärikus) DIMENSIOONID
Moraalne õiguslik dimensioon
Moraalne - inimese arvamus kellegi kohta, neil, kes on selle ära teeninud
Õiguslik - kõigil inimestel ühtviisi
59
inimväärikus) DEFINITSIOONID
Positiivne ja negatiive definitsioon:
🟢 Positiivne - püüab määratleda mõistet positiivselt läbi mingite tunnuste
- Kaasavara teooria - inimväärikus on inimesele kaasa antud, selline väärtus, eriline kvaliteet, omadus, mille on andnud kas looja või looduse poolt (homo sapiens on teistest liikidest kõrgem) Seisneb iseseisvus, vaimne võimekus
- Sooritus teooria - inimväärikus on potentsiaalne sooritus, mis on igas inimeses sees. (iga inimene võiks saada nt Nobeli preemia) - ei suuda meile tegelikult anda pos.definitsiooni
🔴 Negatiivne - ei'tuse kaudu, inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks
60
INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD, ELEMENDID
Kehalise puutumatuse valdkond - PS § 18 piinamise keeld, kinnipidamis tingimused, kunstlik viljastamine, geenitehnoloogia
Inimväärsete elutingimuste tagamine - PS §28 lg 2 Riik peab tagama elatusmiinimumi, Kinnipeetavate elutingimused
Õiguslik võrdsus - PS § 12 lg 1 orjastada ei tohi kedagi, inimkaubandus, klassiühiskond, inimklassid, rassiline diskrimineerimine
Identiteedi säilimine - PS § 26 eraelu puutumatus, inimesel on õigus otsustada kes ta on, soovahetus
Vaba valik - PS § 19 lg 1 inimese soov oma elust lahkuda, kuid ta ise ei saa seda teha
Menetlusvaldkond - ärakuulamisõigus, inimene peab olema menetluses subjekt, mitte vahend
61
DEMOKRAATIA
I SÄTESTUS
PS §1 lg 1 , PS §10
62
demokraatia mõiste - aristotelese tabel
Üldised huvid - monarhia, aristokraatia, demokraatia
| isiklik huvi - türannia, oligarhia, demokraatia
63
Demokraatia Definitsioone
semantiline definitsioon - rahvavõim
Lincoln: „ Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks"
Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 - Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel.
64
Demokraatia teooriad
IDENTITEEDI teooria ehk homogeensusteooria - Valitseja ja valitsetavad on identsed. Kõige olulisem autor on Rousseau. Kõik otsused langetatakse rahvahääletusel. On olemas ainult üks homogeenne rahva tahe, mis järgib rahva huvi. (tegelikult pole ainult üks rahva tahe)
b. Rahva tahe järgneb rahva huvist. Seda tunneb ära erakond
KONKURENTSI teooria ehk eliiditeooria - ei ole olemas ühte tahet ehk ühte ühtset rahvahuvi, vaid on olemas huvigrupid ning nad konkureerivad omavahel. Ei ole olemas ühte lahendust, vaid on mitu võimalust. Otsusmehhanism on enamusprintsiip. Tuleb arvestada inimõigusid. Autoriks võib lugeda John Locke’i, James Madison, Montesquieu, Kant
Üks väljendusi on represetatisoon, kus valitakse esindajad. Nad ongi eliit. Võim rahva nõusolekul.
rahvalt küsida jah/ei küimusi
Võimalik kompromissid
65
DEMOKRAATIA PÕHIMUDELID
1. Otsene ja kaudne demokraatia -
🟢 Otsene demokraatia - mida valitsetakse otse rahva hääletuste abil. on legisitaarne, kus olulised otsused langetab rahvas. (Šveits) Eelduseks on poliitiline kultuur, kus kodanikud on valmis töötama läbi eelnõusid. Otsene demokraatia saab toimida ainult siis, kui parlamendis on konsensus.
🟢 Kaudne demokraatia - valitsetakse esinduskogu abil, kus on olemas parlament, kes langetab kõik otsused. VÕI...
2. Parlamentaarne ja presidentaalne
🟠 Parlamentaarne - valitseja toetub parlamendi usaldusele.
🟠 Presidentaalne- valitseja toetub presidendi usaldusele või president valitseb ise. kui riigipeal on suurem võim, aga valitsus on parlamendi usaldusel.
VÕI...
3. Läbirääkimis-/argumentatsioonidemokraatia
🟣 Läbirääkimisdemokraatia - on olemas huvigrupid, kes räägivad läbi. Otseselt seotud võimuga.
🟣 Argumentatsioonidemokraatia - demokraatias tulevad kokku targad pead, kes esitavad argumente, , nende argumente on võimalik ümber lükata. erinevad seisukohad konkureerivad, peale jääb see, kellel paremad argumendid.
66
Demokraatia (aluspõhimõtte) põhielemendid:
Demokraatia on kogu aeg voolu all/pinges pinevussuhe. Demokraatia elab põhiõigustest.
1. Rahva suveräänsus, esindusdemokraatia
2. Enamusprintsiip ja vähemuskaitse
3. Demokraatlik legitimatsioon ja poolte vastutus
4. Õigus hääletada/valituks osutub
5. Laiaulatuslikkus/dem. Kaitse
67
Rahvasuveräänsus
rajaneb põhiseaduse §1 lg 1 ja mille järgi on rahvas põhiseadusega konstitueeritud võim. pouvuir constitue
🔸Rahva suveräänsus ehk kõrgeima võimu kuulumine rahvale tähendab, et riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile).
🔸 Demokraatlikud otsused võimalikult laiapõhjalised
🔸 Rahvas ei teosta võimu ise (liiga palju, liiga vastandlikud arvamused)
🔸 On tarvis esinduskogu
68
esindusdemokraatia
esindusdemokraatia - parlament on kõrgeima riigivõimu teostaja, aga kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas. Parlament on see kes rahvast esindab valimiste vahelisel ajal.
Jaguneb põhimõteteteks:
💠 representatsiooni printsiip - Esindaja (riigikogu) saab terve aja vältel (4.a jooksul) tegutseda rahva nimel, valimiste vahelise ajal ei saa keegi esindajat tagasi kutsuda PS §59 ja §65
💠 Vabamandaadi põhimõte - § 62 , riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga, riigikogu liige on otsuseid tehes seotud vaid oma südametunnistusega, ta ei ole seotud erakonnaga, fraktsiooniga, nt kui ei tunnista fraktsiooni otsust ja hääletab selle vastu siis tal on selleks õigus (RKPJ 3-4-1-3-0-5 pk 15)
💠 Erakonnademokraatia põhimõte - selleks et toimiks esindusdemokraatia peab olema olemas esinduskogu, parlament. Selleks et parlament toimiks peab olemas olema erakonnad. Erakonnadem. eeldab mitmeparteilisust, on vaja konkurentsi, §49 lg 1 lause 2/ materjaalne võrdsus erakondade vahel oleneb toetajate arvust.
Erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamisel korral avalikku võimu ellu viia.
Võib tuua esile järgmised nõuded - mitmeparteilisus. Riigis peab olema mitu erakonda, rohkem kui kaks.
Sellest tuleneb erakonna vabadus:
1. Asutamisvabadus - peab olema ühiskonna spontaansete jõudude meelevallas.(Programmivabadus)
3. Konkurentsivabadus
4. Rahastamisvabadus - peavad saama valida rahastamise allikaid
5. erakonna võrdsus - materjaalne ja formaalne võrdsus
6. materjaalnevõrdsus - rohkem mandaate
69
Enamusreegel (enamusprintsiip) ja vähemuse kaitse
Enamusprintsiip - demokraatia otsustusprotsessis langtatakse otsus häältenamusega
- Põhireegel - lihthäälteenamus - PS §73 , §105 lg 2
- Kvalifitseeritud häälteenamused - PSRS §3 lg 6, nt 2/3 häälteenamus või 4/5.
Vähemusekaitse enamusprintsiip - enamusel on küll otsustusõigus kuid ei tohi vähemusest üle sõita
- Põhiseaduslikkuse järelvalve
- Väljendusvabadus
- Opositsiooni õigused
70
Demokraatlik legitimatsioon ja poliitiline vastutus
🧿Legitimatsioon - seadustamine, õigustamine, kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt
Valimisõiguse korrastatus, põhimõtted
🧿 Legitimatsiooni kett - Demokraatlik legitimatsioon tähendab, et rahvas legitimeerib riigikogu, riigikogu omakorda legitimeerib vabariigi valitsust jne. lõppastmes on kogu riigiaparaat legitimeeritud rahva kui kõrgeima võimu kandja poolt ülevalt alla
🧿 Kõrgeima tasandi legitimatsiooni uuendamine - nt valitakse keegi ametisse siis ta ei jää sinna igaveseks
🧿 Poliitiline vastutus pole õiguslik vastutus, sõltub sellest, kas valitakse tagasi või mitte
- Avalikkuse kontroll parlamendi üle ( See väljendub Riigikogu istungite avalikkuses (PS § 72), valimiste perioodilisus (PS § 60 lg 3) jne. Poliitilise vastutuse tagamine toimub kõigil tasanditel.)
- Parlamentaarne kontroll - võimalus avaldada umbusaldust ministrile, valitsusele
71
Õigus hääletada ja õigus saada valitud
Hääleõiguse struktuur - § 57 lg 1
1. Valimisõigus
- Aktiivne - õigus teha ettepanekuid keda valida
- Passiivne - õigus olla kandidaat ja saada valitud
- Kandidaatide ülesseadmise õigus
2. Rahvahääletusõigus
72
VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED PS prg 60
1. Valimisvabadus - keelatud on sund ja surveavaldus. valimised on vabad, kui hääletamine on toimunud korrektselt. Valmisvabadus eeldab mitme kandidaadi olemasolu. (kas valimissund on lubatud? moraalne kohustus on valida) valimissaladus
2. Üldisuse põhimõte - valimistel ei tohi kohaldada sensuseid (aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustavaid sensuseid.)
- peab olema võimalik osaleda kõigil kellel hääleõigus. - - Noorte valimisõigused, kinnipeetavad
- kandidaadi kautsion 540 eurot => varanduslik tsensus
3. Ühetaolisuse printsiip - tulebe eristada kas passiivne või aktiivne valmisõigus.
- Aktiivne- valimisõiguslikel isikutel võrdselt hääli ja kõigil häältel peab olema võrdne kaal
- Passiivne - kõigile kandidaatidele peavad olema tagatud võrdsed võimalused, nii kandideerimiseks kui ka osalemiseks, ka erakondadel (suletud nimekiri ei andnud seda võimalust)
** Ühetaolisus nõuab et kõik saaksid hääletada samadel tingimustel, e- hääletusega saab aga oma häält muuta, valimiskabiin tagab privaatsuse
võivad kahjustada: suletud nimekirjad
** Modifitseeritud tont jagajate meetod - mille tagajärjeks on see, et rohkem häälisaanud poliitiline erakond saab parlamendis ebapropotsionaalselt rohkem kohti.
Rapla ja Harjumaa valimisringkonnad on väga suured - sealt saab rohkem hääli
Dispropotsionaalsus.
5% künnis kui ei ületa- nende erakondade hääled läksid kaotsi ning toetasid hoopiski kõige populaarsema erakonna kasuks
4. Otsesus - rahvaesindus kogu valitakse ilma valijamehe vahendus asmeteta
riivab:
* vanemad on lapse hääle esindajad - kas on ss otsesus?
* suletud nimekiri - pole otsene nimekiri, valijamehed vahel ja enam pole isiku valimine
5. Salajasus - võimalus enda teada jätta, kelle poolt ta hääletab (kas e-hääletus on kooskõlas salajasusega)
6. Valimiste regulaarsus - 4 aastane tsükkel valimistel
7. Valimisproportsionaalsus - parlamendi koosseis peab olema valija poliitiliste eelistuste peegelpilt valimispäeval. Tuleneb ühetaolisusest (§ 60).
73
RAHVAHÄÄLETUSE PÕHIMÕTTED Rahvahääletuse seadus prg 2 lg 1
Vabadus - jah/ei valik
Üldisus - kõik saavad
Ühetaolisus - ainult kaks võimalust, ei järeldu proportsionaalsuse põhimõtet
Otsesus
Salajasus - on kohustus hoida salajas? Nt Parts
Häälteenamus
74
LAIAULATUSLIKKUS JA DEMOKRAATIA KAITSE
- Läbipaistvus - avalikkusel oleks ülevaade sellest kes on huvigrupp, kas huvigrupp on rahastanud kedagi, erakondade rahastamine peab olema transpalentne, rahastamise läbipaistvus (kust sularaha tuleb, kuhu raha läheb)
- Stabiilsus- nt 5% klausel
- §48 lg 3 - teatud erakonnad on keelatud, salakavalus, vägivald. peab kaitsma ennast demokraatiavastaste vastu
- Erakorraline seisukord §129 - §132
- §54 - igal ühel õigus osutada vastupanu, AGA keegi ei tohi hakata tegutsema politsei asemel
Demokraatia paradoks on see, et need, kes on demokraatia vastu, saavad ka demokraatia aruteludest osa võtta.
75
õigusriik
| SÄTESTUS
§10 + preambul
76
ÕIGUSRIIGI MÕISTE
Formaalne mõiste
Kitsas -õigusriik on seadusriik, riigis on olemas seadused ja neid jälgitakse üldiselt, nt diktatuur?
Lai - kodanlik liberaalne õigusriik e. Põhiseaduse õigusriik. Riigis on olemas lisaks seadustele ka - põhiõgused, võimude lahusus, põhiseaduse järelvalve, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus jne
Materjaalne
Kitsas - õigusriik, kus on olemas põhiõgused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud, põhiseaduse järelvalve (Sama mis formaalse lai)
Lai - püüdleb sotsiaalse õigluse poole, selles sees on juba sotsiaalriik. Nimetatakse ka ÕIGLUSriik, sest esmane eesmärk on jalule seada sotsiaalne õiglus
77
ÕIGUSRIIGI STRUKTUUR
Ühelpool põhiõigused, teisel pool võimude lahusus ja tasakaalustatus. Nendest on tuletatav õigluskindlus, seaduslikkuse põhimõte ja õiguskaitse sõltumatude kohtude poolt.
PÕ
Võimude lahusus ja tasakaalustatus => alapõhimõtted:
Õiguskindlus
Seaduslikkus
Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt
78
PÕHIÕIGUSED (Põhiseaduse teises peatükis)
1. Põhiõiguste liigitus (lähtuvalt põhiõiguste funktsioonist) lk 38
- Vabadus e. Tõrjepõhiõigused - mis on põhiõigused riigi poolsete riivete vastu, tagavad meie vabadussfääri.
- Soorituspõhiõigused - Riigilt saab midagi nõuda (nt: riik kaitseb meid 3ndate isikute rünnakute eest) Kaitseõigused, õigus menetlusele, sotsiaalsed põhiõigused, põhiõigused korraldusele, õigused riigi positiivsele tegevusele
- Võrdsuspõhiõigused - isikutel on õigus sellele, et neid koheldakse nii nagu teisi, et keegi ei saaks põhjendamatult teistsugust eelist või just halvasti kohtlemist. Erinevad eelmisest kahest, fundamentaalselt erinev struktuur. Nõuame selle tõttu, et keegi teine saab midagi
2. Vabaduse esimus e. primaarsus
Vabaduse teostamine ei vaja õigustamist, õigustamist vajab vabaduse piirang.
3. Proportsionaalsuse põhimõte - riik ei tohi vabadust ülemäära piirata, ainult nii palju kui palju see on eesmärgiga õigustatav. tähendab,
et põhiõiguste adressaadi põhiõigust riivav abinõu on demokraatlikus ühiskonnas vajalik,
kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv,
Õigusriigis ei tohi avalik võim käituda oma suva järele, avalikuvõimu meede peab olema tasakaalus taodeldava eesmärgi olulisusega. Mida olulisem on eesmärk seda riivavam on meede.
79
VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS
sätestus
ja
mõiste
Sätestatus §4 ja §14 (räägib kohtu, võimuharude tegevusest, võimude kolmikjaotus) lõppeesmärk on inimeste õiguste tagamine
§4 (Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.) ja §14 (Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.) ning nende koosmõjus. §4 tundub olevat poolik norm, kumba poolt ta tähistab? Vahe on selles, et §14 sätestab funktsionaalse võimude lahususe, §4 sätestab institustionaalse või organisatoorse võimude lahususe.
Mõiste
Võimude lahususe kesmine mõiste: ühe organi kätte ei tohi liiga palju võimu minna.
Meil on kolm võimu horistontaalliini jaotatud ehk 1-2-3. Vertikaal joones saame rääkida võimu andmist Euroopa Liidule (ülevalt alla ehk EL läheb kohale). EL vastutab koostöö eest, et kõik kaasa mängiks, riigid vastutavad selle eest, et kuidas EL algselt loodud, püsiks sedasi edasi. Vertikaalne jaotus on ka veel keskvõimu ja kohaliku võimu vahel, kuid see on teisene. Eestis on kohalik võim ülemäära iseseisev teinekord.
80
Võimude lahusus - jaguneb mitmeks erinevaks lahususeks
1. Funktsionaalne lahusus - teeb vahet seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul
- Seadusandliku võimu ülesanne: §59 ja §65 p 1 seaduste vastu võtmine, p16 täidab ülesandeid mis pole antud rahvale täita, §3 lg 1 p1 riigivõimu teostamiseks on vaja seadust
- Täitevvõimu ülesanne: §87 p1, 3, 6 - vabariigi valitsus viib täide riigi sise- ja välispoliitikat
- Kohtuvõimu ülesanne: §146 Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, §15 lg 2 põhiseaduslikkuse üldjärelvalve.
2. Institutsionaalne võimude lahusus - §4
- Riigikogu - §59 seadusandlik võim riigikogule,
- Vabariigivallitsus - §86 annab võimu vabariigivalitsusele
- kohtud- §146 lause 1, §149 võimu jagunemine kohtute sees, §148
3. Personaalne võimudelahusus - §63 riigikogu liikmed, üldine huvidekonflikti keeld. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
81
Võimude Tasakaalustatus e. Checks & balances
1. Küsimused võimude vahel -
Riigikogu vs vabariigi valitsus §94 - parlament ei tohiks reguleerida üksikjuhtumeid, see peaks
olema valitsuse teha.
Vabariigi valitsus vs Riigikogu - kui palju võib vabariigivalitsus e. Täitevvõim piirata õigusi, kui pole seaduslikku alust? - ei olegi õigust, ainult äärmisel erandjuhul
Kohus vs Riigikogu - kas kohtud võivad end asetada kõrgemale seadusandja poolt antud seadusest, kuhu maale ulatub kohtu pädevus
Vabariigi valitsus vs Kohus - kohtuhaldus, kes peaks haldama kohtuid, kellel on see õigus, kes varustab olme asjadega, nt arvutid jne
2. Küsimused ühe võimu sees -
Täitevvõimu sees -liigset võimu konsentratsiooni ei tohi lubada, politsei ja süüdistamisausutus on eraldi, võim peab olema hajutatud.
Kohtuvõimu sees -
Võimude kontsentratsiooni põhimõte - ühegi organi (eriti täidesaatva ja kohtuvõimu puhul) ei tohi üheisiku kätte koonduda ülemäära suur võim.
82
ÕIGUSKINDLUS
Eesmärgiks tagada korrapära ja stabiilsus, reegleid ei muudeta mängu käigus ega peale mängu
Ettenähtavus - osalejatele peab olema aimatav, mis juhtuma hakkab
83
Õiguskindluse elemendid
1. Seaduste kättesaadavus ehk salajase õiguse keeld §3 lg 2, §108 märge Ps'i - seadused peavad olema avaldatud Riigi Teatajas eestikeelsena. küüditamise ajal ei olnud seadused nähtavad ning tegutseti salajaste reeglite alusel
- Riigiteataja - mida võib riigiteatajaks lugeda. tingimused: riigi poolt välja antud, ametlikult üheselt äratuntav, hea kättesaadavus
- Vacatio legis - jõustamisaeg, kui pikk on see aeg, mil seadus jõustub (kui pole midagi muud siis 10 päeva jooksul)
- seadus peab olema riigikeeles
2. Õigusselgus - inimesel on võimalik seaduse tekstist aru saada, kohaldatav ainult riigikohtu poolt §13 lg 2 , §10
- kohustuse normid peavad olema selgemad ja täpsemad
- õigusselgus võib olla lisaargument, aga mitte ainuke argument!
- kaitseb meid riigi omavoli eest, isik peab vajadusel saama asjakohase nõustamise abil asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua.
- Kujuteldav keskmiste võimetega isik
3. Usalduskaitse e. Õiguspärane ootus laiemas tähenduses
- Nulla poena sine lege - ei ole karistust ilma seaduseta, §23 lg 1,2 lause 1 (nt Näide: Veeberi kuriteod, ühel aastal oli kuritegu teisel mitte, mõlemal mõisteti süüdi)
- Ebasoodsa tagasimõju keeld - üldreeglina ei tohi olla seadusel tagasiulatuvat jõudu, ei tohi olla õigussubjektide suhtes sõnamurdlik ehk ei tohi sõna murda (nt talumehe kaasuse intress)
- Õiguspärane ootus kitsamas tähenduses - kord juba rakendatud seadust ei kuulutata kehtetuks. oluline on kaalumisoskus. mängu ajal reegleid ei muudeta, isikule on antud mingi õigus (laenu võtmisel saab maksuintressi soodustust 5 aastat), muudatuse jaoks kaasneb inimesele halb asi, tuleb kaaluda nüüd eesmärgi olulisust ning kas jääb peale seaduse olulisus või inimese huvi
84
SEADUSLIKKUSE PÕHIMÕTE §3 lg 1 lause 1
| Põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused
1. Teostatakse põhiseaduse alusel
- Põhiseaduse kehtimise prioriteet (neg. pool)
- Põhiseaduse reservatsioon (pos. pool) - midagi on reserveeritud ainult põhiseadusele
2. Seaduse alusel (laiemas tähenduses) -tähendab, et põhiõigusi saab piirata ainult seaduses sätestatud volituse olemasolul, ainult seaduse alusel.
- Seaduse kehtimise prioriteet - (seaduse esimuse põhimõte)- seadusest alamal seisev õigus tuleb vastuolu korral kehtetuks tunnistada
- Üldine seadusreservatsioon - (§ 3 lg 1 põhimõtete loetelust olulisim) täitevvõim tohib individuaalselt vabadust piirata vaid siis, kui teda volitab selleks seadus
* *Materjaalne parlamendireservatsioon - neid asju ei saa mitte keegi teine riigis otsustada, - olulisuse põhimõte: aga mis on oluline? oluline on see, mis on põhiõiguste seisukohalt oluline või see, mis on muidu oluline
* *formaalne reservatsioon §104 lg 2 positiivses sõnastuses ja §106 lg 1 negatiivses sõnastuses
* *Seadusliku aluse põhimõte (kitsamas tähenduses) - igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus
3. Kehtimise / rakendamise prioriteet - kõrgema õiguse kehtimise prioriteet, liigume hierarhias ülespoole, kõrgema normiga kontrollime madalamat.
- Kui me kohaldame seadust, siis me hakkama nagu redelist üles ronima
- Seaduse ja PS kehtimise prioriteediga peab kaasas käima ka madalama õiguse kohaldamise prioriteet
Kui meil on olemas Madalam õigus, siis tuleb kohaldada seda enne!
85
SÕLTUMATUTE KOHTUTE POOLT TAGATAV ÕIGUSKAITSE
♦ Põhiõiguste õiglase ja tõhusa kaitse menetlus on üks õigusriigi põhitunnuseid.
♦ Riik peab olema seaduste ja mitte inimeste valitsus. (Tähendab, et lõppastmes on kohus see kellel on lõppastmes otsustusvõim.) - Marshall
(kohus ei tegutse omal algatusel mitte nagu riigikogu, On sõltumatu, Ei ole omad kasud mängus, Et ei tekiks kiusatust võimu ära kasutada)
Põhilised elemendid:
Kohtutee, õiguskaitse karantii PS §15 lg 1, (§14, §24 lg 5) - normaalne menetluse kestvusaeg, tõhus õiguskaitse
Kohtuniku, kohtu ja kohtusüsteemi sõltumatus §146 lg 2, §147 - kui seda poleks siis riigis oleks hirmuvalitsus, kohtunikud oleksid ära ostetud
Kui riik on eksinud siis on oluline riigi vastutus - §25 õigusriik hüvitab inimesele tekitatud kahju (karjapoisi arvutus)
86
SOTSIAALRIIK mõiste ja sätestus
tähendab, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema ka nende kodanik eest, kes ei suuda ise elatist teenida.
§10 , § 28
Sotsiaalriik nõuab, eeldab maksimaalset ümberjaotamist.
(Ei saa rääkida sotsiaalriigist, kui ümberjaotamist pole.)
87
Sotsiaalriik
objektiivne ja subjektiivne
dimensioon
Objektiivne (riik peab tegema asju millele teistel õigust pole) ja subjektiivne (õigus) dimensioon
(subj. on kitsam kui obj.)
```
Objektiivne dimensioon -
★ ümberjaotamine;
★ aitab õigustada
omandi- või maksupõhiõiguse piiranguid.
★ Kujutab endast põhiseadusega püstitatud ja seadusandjale adresseeritud eesmärki liikuda sotsiaalse õigluse poole.
```
Subjektiivne dimensioon -
★ Õigus saada riigilt puuduse korral abi on subjektiivne õigus, mille riive korral on isikul õigus võtta ette kohtutee ja kohtul kohustus kontrollida sotsiaalseid õigusi andva seaduse vastavust PSle.
★ Riigi kohustusele vastab isiku põhiõigus riigi abile puuduse korral.
★ elatusmiinimumi tagamise kohustus
★ koosmõju inimväärikuse aluspõhimõttega
★ Sotsiaalriigi elatusmiinimum võib kasvada ühiskonna arenedes.
88
SOTSIAALRIIGI ÕIGUSLIK SISU
❖ Subjektiivne õigus elatusmiinimumile + teised sotsiaalsed põhiõigused - §28 lg 2 lause 1 "Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral". Nt vanale inimesele peab võimaldama väärika äraelamisele, tuleb talle osutada riigiabi
❖ Sotsiaalriik kujutab endast põhiõiguste piiri - nt omandiõiguse puhul, kus on korteri omanik ja üürnik, üürnik tahetakse kodutuks jätta siis on üürniku kaitse seadused
❖ Objektiivne dimensioon - §28 lg puudega inimeste hoole jne, see ei ole inimese enda risk kuhu perekonda sünnid, kas on puue jne
89
EESTI IDENTITEET e. rahvusriik
| SÄTESTUS
```
Algab preambulist 2,4,5 osalause
§1 lg 2,
§6,
§8,
§36 lg 3
```
90
Eesti identiteet e. rahvusriik
| MIS ON RAHVUS?
OBJEKTIIVNE TEOORIA - rahvust ei saa määratleda, see objektiivne omadus tuleb kaasa sündides. Rahvuse liige on sõltumata oma tahtest see, kellel on ülejäänutega ühine päritolu, kultuur, keel ja ajalugu. (kui oled eestis sündinud aga keelt väga ei oska siis mis saab, kas ei olegi liige)
PUHTSUBJEKTIIVNE TEOORIA - rahvuse liige on see, kes tahab seda olla.
See võtab omaks üldised käitumisjooned ja - tunnused. Õpib ära keele, osaleb poliitilise tahte kujunemisel jne. Ta ei pea olema aktiivne kodanik, vaid on oluline, et oleks lojaalsus. Viimasel ajal on Euroopa subjektiivses teoorias kahtlema hakatud eelkõige Aafrikast tulevate immigrantide tõttu.
(kas kõik kes tahet väljendavad on eestlased?)
KOMBINATSIOONI TEOORIA e. Subjektiivne objektiivne - mõistlik rakendada mõlema teooria kombinatsioone, kasutame ainult teooria head külge.
➣ "Eestlane tahab olla eesti rahvusest ning seda kinnitavad tema kultuur ja keel". Rahvuse liige on see, kes ennast tunnistab selle rahvuse liikmeks,
➣ ning peavad olema mõned objektiivsed elemendid nagu keel ja kultuur.
➣Selle järgi tuleks eestlaseks lugeda see, kes end ise eestlaseks loeb (subjektiivne) ning seda kinnitavad tema keel ja kultuur (mida ta saab ise mõjutada).
91
Eesti identiteet e. rahvusriik
| IDENTITEEDI PÕHISISU, PÕHIEESMÄRK
Eesti keele kaitse - keel kui oluline motivaator
Ise olemise püüe - eestlaste püüd olla iseseisev, determineerib meie õiguslikku ja rahvuslikku mõtlemist
Põhiseaduspatriotism - L. Mälksoo tõi eestisse, tähendab, et tugineb rahvuslusele.
isamaa armastuse üks osa on, et me armastame oma põhiseadust
Rahvus vs kodakondsus - kodakondsusrahvus - eestlased on kõik Eesti riigi kodanikud §36 lg6
92
PÕHIÕIGUSED
| ÜLEVAADE AJALOOST
• Vana-Kreekas, kristlikus ideoloogias, Piiblis, keskaegses loomuõiguses, reformatsioon, Martin Luther (15-16.saj), usuvabadus, õhtumaa filosoofias e. euroopalik leiutis
• Positiivõiguslik areng: Magna Charta Libertatum 1215 - kuningavõim ei olnud enam absoluutne; idee, et kuningavõim on piiratav; seisustele anti privileegid. Tänapäevases mõttes pole põhiõiguslik tekst.
• Põhiõiguste areng tänapäevases mõttes sai aluse 17.saj. Kaks jagunemist:
🔶 Liberaalsed (vabaduslikud) põhiõigused
🔸 John Locke - vabadus ja omand
🔸 Samuel Pufendorf - inimese vabadus on piiratud kõlblusega ilma milleta ei oleks kord ja ilu inimestes võimalik - võrdsus
🔸 Christian Thomasius - võitles nõiaprotsesside vastu
🔸 Charles Montesquieu - pooldas orjuse kaotamist, põhiseaduslikku korda, leidis, et põhiõigusi ja kodaniku vabadusi tuleb kaitsta ning tuleb jälgida põhiseadust, peavad olema kohtud
🔸 Immanuel Kant - autonoomia idee
💠 Positiivõiguslik areng - toimus paralleelselt klassikaliste (liberaalsete) põhiõigustega
🔹 Algas Hollandis
🔹 Ühendkuningriigi areng 1628 esimene põhiõiguste akt - Petition of Rights, 1647 Agreement of the People, 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of Rights
🔹 Ameerika ühendriigid - 1776 (esimene tänapäevane põhiõiguste kataloog) The Virginia Bill of Rights, 1787 Ameerika Ühendriikide põhiseadus ei sisalda põhiõiguseid, lisati kaks aastat hiljem 1791 The Federal Bill of Rights (esimesed 10 amendamenti on põhiõiguste kohta).
🔹 Prantsusmaa areng - 1789 Inim- ja kodanikeõiguste deklaratsioon, mis võeti 1791. aastal Prantsuse põhiseaduse osaks.
🔹 Saksamaa areng jääb 19. sajandisse. Alguse sai väikestes Saksamaa osades. Esimesed olid Saksimaa ja Vayern. 1849 aasta Pauluse kiriku põhiseadus ja selle põhiõiguste kataloog on mõjutanud
🔹 Eesti areng - iseseisvuse manifest tagab juba osad põhiõigused, 1919 (vabariigi valitsemise ajutine kord paragrahv 7) ja 1920 jõustunud põhiseadus, 1938 oluline samm tagasi
♦ Sotsiaalsed põhiõigused - alusepanek ulatub 18.sajandi esimesse poolde
➤ Christian Wolf, Johan Gotling Fichte
➤ Karl Marx, Friedrich Engels - sotsialismiteooria,
➤ Lorenz von Stein - Moodne sotsiaalriik. Prantsuse sotsiaalse liikumise ajalugu, kus arendas välja teooria, mida peetakse tänapäevase heaoluriigi algeks. Et ei tuleks riigi kukutamist, tuleb hoolitseda ka vaeste eest. Rikkamad peavad nõustuma ümberjaotamisega, et ebaõiglus ei läheks liiga suureks. Need, kelle käes on omand, peavad looma süsteemi, kus kellelgi ei ole halb. Kristlik sotsiaalõpetus - pead halastama vaesele, andma talle, jagama temaga jne.
➤ 1918 Venemaa areng, 1936 Stalini konstitutsioon
➤ 1831. a Belgia põhiseadus on esimene, kus on kirjas sotsiaalsed põhiõigused
93
PÕHIÕIGUSE MÕISTE
FORMAALNE MÕISTE -
✦ Kitsas tähendus - kõik põhiseaduse 2 ptk sätestatud õigused olenemata nende sisust
✦ Lai tähendus - on põhiõigused kõik põhiseaduses olevad subjektiivsed õigused. Formaalses mõttes on põhiõigus õigus, mis on sätestatud PS-es.
MATERJAALNE TÄHENDUS - positiveeritud inimõigused. Need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. See on oluline põhiseaduse tegijale, sest ta vaatab mida peetakse inimõiguseks ja paneb selle kirja, jätab riigikohtule võimaluse luua uus põhiõigus, kui see on vajalik ning lisada see läbi §10ne meie kataloogi.
PROTSEDURAALNE MÕISTE - PS on nii olulised õigused, et nende mitte võimaldamist või võimaldamist ei saa jätta parlamendi lihthääletuse otsustada, ehk need on parlamendi tavamenetlusest kõrgemal.
Objektiivne õigus - kui kellelgi on kohustus midagi teha, kuid kellelgi ei ole õigust seda nõuda. ObE (B obligation to E, b-l on kohustus E-le)
Subjektiivne õigus - lisandub õigustatud objekt.
ObaE (b-l on kohustus a ees) = RabE (a-l on õigus b vastu E-le) - perspektiivi muutus
94
1. PÕHIÕIGUS/ INIMÕIGUS
| 2. Inimõiguse mõiste tunnused
Põhiõigustel on side inimõigustega, see on mõõdupuu mille alusel mõõdetakse, kui hea riik on. Mida rohkem on riigikorraldus kooskõlas inimõigustega seda parem on riik.
Inimõiguse mõiste tunnused
◈ Universaalsus - kõik inimesed on inimõiguste kandjad. Inimõiguste adressaadid on kõik inimesed, grupid kui ka riigid, kõiki õigused kõigi vastu
◈ Fundamentaalsus - inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi
◈ Eseme abstraktsus - inimõiguse ese on abstraktne; nt: õigus tervisekaitsele, elule
◈ Moraalsus - inimõigused kehtivad moraalselt, norm kehtib moraalselt siis kui see on igaühe suhtes kes akstepteerib ratsionaalselt või õigustatav
◈ Prioriteetsus - inimõigused on mõõdupuuks, mille alusel tuleb hinnata positiivse õiguse tõlgendusi
Inimõigused on liberaalse traditsiooni:
◍ tõrjeõigused - need õigused mis tõrjuvad riigi või teiste poolseid riiveid, nt au rikkumise kaitseks lähed kohtusse
◍ Kaitseõigused - õigused riigi vastu, et riik kaitseks isikut kolmandate isikute rünnete eest
◍ Poliitilised õigused - õigus valida, osaleda valimistel, õigus sellele, et kõik hääled loetakse ära
◍ Sotsiaalsed õigused - tuleb tagada eksistentsi miinimum, igal inimesel on õigus eksisteerida
◍ Menetlusõigused - et 1-4 välja toodud õigused oleks tagatud, ning neid on võimalus sisse nõuda
Eelnevalt on loetletud kirjutamata inimõiguste tasand. Nende kallal käib töö lõpmatuseni ning vajadusel saab neist ammutada teadmisi, mida on vaja põhiseaduste tegemiseks.
Inimõiguste mõiste juures tuleb eristada kahte asja: konventsiooni õigusi ja inimõigusi. Inimõiguste konventsioon on positiveeritud konventsioon - kirja pandud.
95
VABADUS e. PÕHIVABADUS saab teha kolm jaotust:
🔴Negatiivne vabadus - vabadus midagi teha või tegemata jätta (nt osaleda valimistel või mitte) Pole seotud väärtushinnangutega. neutraalne ja ei anna moraalset hinnangut.
🔴 Positiivne vabadus - vabadus on seotud väärtushinnanguga, ainult üks võimalus on käituda ja see on käituda õigesti, vabadus kui tunnetatud paratamatus
◾ Põhivabaduse tunnus on negatiivne vabadus
🟠 Õiguslik vabadus - kui ei ole käske ega keelde, mis seda vabadust takistaksid (nt kui ettevõtlust ei reguleeritaks)
🟠 Faktiline vabadus - meil on oma soovide realiseerimiseks materjaalsed võimalused.
siis, kui on võimalus seda faktiliselt/materiaalselt realiseerida. Tahaks midagi toota, aga raha ei ole
🔵 Tagatud vabadus - saame ennast kaitsta keelu eest. kui on luba midagi teha ning õigus nõuda selle loa realiseerimist.
🔵 Tagamata vabadus - antakse vabadus/luba, aga võidakse see ka kohe tagasi võtta (N: viisa)
Põhivabadus või vabadus põhiõigus on negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus
96
PÕHIVABADUS mõiste
Põhivabadused - vabaduspõhiõigused ehk tõrjepõhiõigused. Põhiõigus on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning õigus riigi vastu, et riik meid selle loa teostamisel ei takistaks. Need garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning kaitsevad teda riigi ja teiste adressaatide sekkumise eest selle vabaduse teostamisel.
97
PÕHIKOHUSTUSED, KOHUSTUSED
Põhikohustus - isiku kohustus riigi ees. Põhikohustus on põhiseaduses ette nähtud põhiõiguste kandja kohustus. Põhikohustuste puhul on suurimaks probleemiks see, kas nad saavad olla otse kohaldatavad
Saab käsitleda põhikohustust:
◼ Formaalne - kohustused, mis tulenevad põhiseadusest prg 124 lg 1
◼ Materjaalne - kohustused, mis on fundamentaalsed kohustused ühiskonna jaoks, nt keeld tappa
Kuivõrd saab põhiseadust otse kohaldada, nt kohtud jne
Kandja: Kes on põhikohustuse adressaat?
Põhikohustuse adressaat on ainult põhiõiguste kandja. Põhikohustuse adressaat on keegi, kellel on põhiõigus, nt füüsiline isik,
Nt prg 92 ei ole põhikohustus
98
PÕHIÕIGUSTE PÕHILIIGITUSED
Kandja järgi vahetegu
➣ Kõigi ja igaühe põhiõigused §39 autoril on ainult õigus oma loomingule
➣ Kvalifitseeritud kandjaga PÕ - Subjekt tuleb ära kvalifitseerida
Sisu järgi
➣ Tõrjepõhiõigused e. Vabadus PÕ - tõrjuda vabaduse riiveid
➣ Sooritus PÕ - riik peab midagi positiivset ette võtma
➣ Võrdsuspõhiõigused - õigus sellele, et isikut koheldaks kellegi teisega võrdselt
Kehtimisaluse järgi
➣ Riigieelsed e. (ülepositiivsed õigused) - pole kirja pandud, seega ülipositiivne vale. Tõlgendus ka inimõigused.
➣ Riiklikud põhiõigused - Põhiseaduses sätestatud PÕ-d
➣ Riigiülesed põhiõigused
▸ EL põhiõigused e. Supranatsionaalsed
▸Rahvuvahelised - rahvusvaheliste inimõiguste paktid
99
PÕHIÕIGUSTE TÄHTSUS ÕIGUSKORRAS
Hierarhias on nad põhiseaduse tasandi normid
Neil on ülim siduvusjõud (me tihti ei teadvusta nende kehtimist)
Põhiväärtuste kataloog - PÕ Reguleerivad ülimalt tähtsaid valdkondi: perekond, väljendusvabadus, privaatsus, omand jne
PÕ on ülimalt avatud ja määramatud - ülim siduvus, avatud tekstiga normikogum
100
PÕHIÕIGUSTE TEEORIAD
poliitilised teooriad - Böckentförde 5 vaadet
➢ Liberaalne PÕ teooria - kodanlik õigusriiklik teooria, riigi vastu suunatud vabadusõigused. (üsna radikaalne põhiõiguste teooria)
➢ Institutsionaalne PÕ teooria - PÕ on objektiivsed korra põhimõtted, mis kaitsevad nende sisuks olevaid elukvaldkondi. Peter Haberle. korraloomisfunktsioonid, isiku õiguskaitset ei asetata esiplaanile
➢ PÕ väärtusteooria - PÕ määravad ühiskonna põhilised väärtused
➢ Demokraatlik funktsionaalne teooria - PÕsed Konstituteerivad vaba demokraatia põhimõtteid.
PÕ mõte seisneb selles et nad kujutavad endast vaba demkoraatia, tagavad ja loovad demokraatia
➢ Sotsiaalriiklik teooria - mitte ainult kindlustada õiguslikku vabadust vaid ka faktilist vabadust, et inimestel oleks tegelikult võimalik oma vabadusi rakendada
Struktuuri teooriad e. Juriidilised
➢ Printsiibiteooria - käsitleb põhiõigusi kui printsiipe ja see määrab ära põhiõiguse kohaldamise skeemi. R. Alexy. PÕ on kaalutavad
101
PÕHIÕIGUSTE TÕRJEFUNKTSIOONID E. TÕRJEÕIGUSED
Tõrjeõigused -Põhiõigused keelavad prima facie (esimesel pilgul või kuni ei ole tõendatud vastupidine), keelud piirata vabadust
Prima facie - õigused riigi vastu sellele, et riik põhiõiguslikult kaitstud õigusi ei riivaks. Esimesel pilgul. Kuni ei ole tõestatud vastupidist.
* õigus mitte sekkuda isiku vabadussfääri
* õiguslik luba midagi teha või midagi tegemata jätta
* kaitsevad isikut riigi ja teiste adressaaatide eest.
1. Kaitseala riive
2. Riive põhiseaduspärasus (formaalne ja materiaalne kontroll)
102
SOORITUSÕIGUSED
Põhiõigused on sellele, et riik midagi teeks ja positiivset ette võtaks, nt riik kaitseks meid pandeemia leviku eest, kuid tekib küsimus "kuidas seda teha"
❥ Kaitseõigused - õigus riigi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest, nt kriminaalõigus kus keegi varastab siis riik peab kaitsma ohvrit selle eest
❥ Õigused korraldusele ja menetlusele - õigus sellele, et loodaks põhiõigustele vastav korraloomise menetlus? § üldharidus koolides õppemaksuta
➡ Õigus menetlusele kohtus ja haldusorganis
➡ Õigus korraldusele kitsamas tähenduses - kool, ülikool, õppeasutus, organisatsiooni normid, tuleb luua vastavad asutused, organisatsioonid, mis võimaldavad neid funktsioone täita
➡ Õigus eraõiguslikele pädevustele - kui pädevus on õigus luua õigust, on võimalik sõlmida lepinguid igal ühel. Luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse, nt omand, abielu
➡ Õigused poliitilise tahte kujundamisel - sooritusõigused, et riik looks vastavad menetlused: osavõtmine valimisprotsessist
seadusandja on kohustatud looma..., luua võimalused, et saaks demokraatlikku protsessi hoida
❥ Sotsiaalsed PÕ lk 38- õigused millelegi, mida PÕ kandja, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja turul oleks piisavalt pakkumisi, saaks ta turult seda vabalt osta.
Funktsiooniks on eelkõige tagada elatusmiinimum, isikule tuleb tagada piisav äraelamine. Riik peab looma sotsiaalsüsteemi.
103
Põhiõiguste funktsioonid
| inimeste vaheline võrdsus ja puhtobjektiivne õigus
III TAGADA INIMESTE VAHELINE VÕRDSUS lk 39
Õigust tuleb kohaldada kõigi suhtes ühte viisi §12
IV PUHTOBJEKTIIVNE ÕIGUS
Kas riigil on objektiivne kohustus sündimata elu kaitsta? Sündimata laps on potentsiaalne maksumaksja?
104
põhiõiguste kandjad
| I MÕISTE + SÄTESTUS
Põhiõiguse kandja on põhiõiguse õigustatud subjekt
| Põhiregulatsioonina võib käsitleda §9
105
põhiõiguste kandjad
| PIIRITLEMISPROBLEEMID
PIIRITLEMISPROBLEEMID
Põhiõigused kui subjektiivsed õigused, sest põhiõiguse kandja esineb ainult siis kui esineb subjektiivne õigus
27 lg 1, aga lg 5 (kas see on hoopis objektiivne?)
Subjektiivsed õigused ja Organi pädevused - kuhu maani ulatub riigikogu liikme subjektiivne õigus, teisalt riigikogu liikme organi pädevuse algus, kust see algab ja kuidas need asjad omavahel seotud on. PS § 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust. Millal on president riigi esindaja ja millal tavaline inimene?
106
PÕ KANDJAD FÜÜSILISED ISIKUD
1. Põhimõte: kõik inimesed füüsiliste isikutena on põhiõiguste kandjad §9 lg 1
2. Kas on olemas kvalifitseeritud subjektid?
💠 Kodakondsus - mõned põhiõigused on ainult kodanikel
- Ehtsad - nt prg 36 lg 1
- Mitteehtsad kodaniku põhiõigused - prg 29 lg 1 kolmas lause
💠 Eestlane §36 lg 3
💠Vanem, lapsevanem - Vanema omadus § 37 lg 3, § 27 l 3.
Kui bioloogilist vanemesust pole, siis mis annab selle õiguse? Kui eestkostja ei hoolitse lapse eest?
vanem ja (kui võõrasvanem pole lapsendanud siis ei ole õiguseid)
💠 Abikaasa - kas vabaabielu puhul on tegemist abikaasaga? Aga samasoolised? -§ 27 lg 2 Kas vabaabielu kaasad on võrdsed? Inimesed on niikuinii võrdsed, võrdsus ei kao abielludes.
💠 Autor - §39 Kaitstud on autorlus ehk mitte varalised õigused, (§32 tagab omandikaitse, seega miks peaks olema autor eraldi käsitletud) seega §39 puudutab mittevaralisi õigusi
3. ALGUS JA LÕPP - millal põhiõiguste kandmine algab ja millal lõpeb?
✱ Algus - embrio e. Idulane , al 9 loode e. Vililane => millal on põhiõiguste kandja? - sellest hetkest kui ta elusalt sünnib.
Objektiivse kaitse põhimõte - riik peab kaitsma sündimata elu. Ka sündimata elu on väärtus.
✱ Lõpp - isiku aju surm, lahkunu hea nime säilitamine. Kas õigus aule ja heale nimele saab olla peale surma? Pigem mitte. Peale surma tuleks kaitsta lähedaste mälestust. Kui isikut enam ei ole, ei ole ka kedagi, kes saaks ta põhiõigusi kanda. Surmahetkena käsitletakse ajusurma.
4. ALAEALISUS
Millal algab võime põhiõigusi ise teostada
✤ Põhiõigusvõime - isikul on võime olla põhiõiguste kandjaks, isikul on võime PÕ iseseisvalt teostada. millal see algab? - ei saa täpset aega öelda, oleneb olukorrast
- Peab vaatama isiku küpsust, vajadus kaitsta isikut tema enda eest
- Loomulik võime põhiõigust teostada
- Vanemate põhiõigused
- Põhiõiguse olemus
- Näited: al 18 eluaastast põhiõigusealised. / Alates 15 aastaselt võib oma ususeltsi vahetada, valida.
✤ Põhiõigusealisus - isikul on võimekus põhiõigusi iseseisvalt teostada
Küspsus; loomulik võime põhiõigust teostada; vanemate põhiõigused; põhiõiguse olemust
5. LOOBUMINE PÕ KAITSEST
Loobumise mõiste - loobumisest võib rääkida kitsamas või laiemas tähenduses. Põhiõiguste kandja võib mitte luua perekonda - ei ole loobumine, vaid mitte teostamine. Loobumine on kitsam mõiste - kui ilma loobumiseta oleks tegemist õigusvastase aktiga. Kas saab loobuda elust? Loobumise kestus, loobumise intensiivsus, isiku kaitse tema enda eest. Kas on võimalus loobuda loobumisest? Kas on võimalik tagasi võtta? Vabatahtlikuse aste. PS§18 lg2 §9 lg2
107
põhiõiguste kandjad
JURIIDILISED ISIKUD
1. Nad ei ole põhiõiguste kandjad, ainult niivõrd kuivõrd põhiseadus selle ette näeb
2. §9 lg 2 Põhimõte "Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega."
Tingimused:
✧ Juriidiline isik - Peab olema tegemist juriidilise isikuga (kes või mis) põhiseaduse mõttes. Abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime, nt seltsing. Era ja põhiõiguse mõiste ei pruugi kattuda
✧ Kooskõla juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega (ei ole põhikirjalised eesmärgid) - eesmärk lihtsustada inimeste elu. Juriidilise isiku taga peab olema füüsiline isik.
✧ Kooskõla põhiõiguse olemusega - §31, §16 kas juriidilisel isikul saab olla õigust elule
108
PÕHIÕIGUSEST LOOBUMINE
Mõiste - loobumine on tahteavaldus, mis kõrvaldab rikkumise
kaks isikut lepivad kokku, et üks sööb teise ära
1. 🔸 loobumine kitsamas t - loobumisega on tegemist siis, kui ilma teise tahteavalduseta oleks tegemist põhiõiguste rikkumisega
- õigus surra on vabadusõigus, loobun õigusest elule
- lubab politseil korter läbi otsida, ilma läbiotsimisorderita
🔸 laiemas tähenduses - kõik juhud, kui isik jätab oma õigused kasutamata (ei loo perekonda, MTÜd)
2. Loobumise võimalikkus -
- Loobumine on alati võimalik õiguste puhul??
- Loobumine ei ole mitte kunagi võimalik??
- Peame otsustama kaasuse haaval millal on see loobumine lubatav, kriteeriumite alusel e. Kaalumisteooria
3. Kriteeriumid
• Põhiõiguse riive intensiivsus - mida intensiivsem riive seda tõenäolisem on see et loobumine ei ole lubatud ja vastupidi
• Loobumise kestus - nt loobud ameti vahetuse võimalusest 30 aastat töölepingu alusel
• Loobumisest loobumise võimalikkus -
• Loobumise vabatahtlikkus
109
Põhiõiguste adressaadid
| MÕISTE JA SÄTESTUS
Põhiõiguste adressaadiks ehk põhiõiguste kohustatud subjektiks on RIIK ja teised A-Õ JURIIDILISED ISIKUD.
§ 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. (+ KOV)
Põhiõigused kehtivad niisiis õigussuhtes üksikisik-riik,
kus suhte esimene pool on õigustatud subjekt ja teine kohustatud subjekt.
- (üldiselt füüsiline isik ja riik+ a-õ juriidiline isik)
(kandja saab olla eraisik e. eraõiguslik juriidiline isik
110
Kes on põhiõiguste adressaadid ehk kohustatud subjektid?
⚫ Riik ja teised avalikõiguslikud juriidilised isikud:
Kõik avaliku õiguse juriidilised isikud on kohustatud tagama põhiõigusi. Riigil on kõige laiem ulatus. § 14 otse ei kohaldu EL-ile, vaid on siseriiklik (nt tartu ülikool) oma vormi tõttu
⚫ Eraisik e. Füüsiline isik ja eraõiguslik juriidiline isik
Läänitud eraisik -riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule. Kui riigist alamal seisev isik teostab mõnda avalikku funktsiooni avalikõiguslikult.
Nt notar, kes on avaliku õiguse ameti kandja
Kust tuli tähendus - läänihärra teostas avalikule võimule sarnast võimu
⚫ Eraisik kellele on antud eri või ainuõigus (konkurentsiseadus §14)
🔸 Tal on antud ainuõigus seda teha, nt saaremaa praamiliin mis on ühe firma valduses
🔸 Diskrimineerimise keeld - ei tohi kedagi eelistada ega kahjustada soost, nahavärvist või muust lähtuvalt
🔸 Lepinguvabadus on piiratud, ta on kohustatud lepingut sõlmima, peab kohtlema kõiki lepingupartnereid võrdselt
⚫ Eraisik, kel on loomulik monopol (KonkS §15)
🔸 Isikul on juba see oluline vahend
🔸 Lepinguvabaduse piirang, peab sõlmima kõigiga lepingu
🔸 Kohustus tagada seda teenust isegi siis kui see on kahjumlik
🔸 Ei tohi diskrimineerida
⚫ Riigiosalusega äriühing
🔸 Riigi osalusega äriühing osaleb majandustegevuses. Kuna avalik võim peab olema põhiõigustega, pole oluline, mis vormis ta tegutseb.
🔸 Piisab sellest kui riigil on mingi osalus, Nt eesti post, omniva
111
PÕHIÕIGUSTE KOLMIKMÕJU (ei ole tegemist põhiõiguste adressaatidega)
Kui esineb põhiseadusega seotus põhiõiguste kandjate vahel, ilma, et nad muutuksid adressaatideks.
riik + 1. eraisik+ 2. eraisik
Sätestus - §19 lg 2, §13 lg 1, §25
KONSTRUKTSIOONI PROBLEEM:
💠Otsese kolmikmõju teooria -põhiõigused kehtivad vahetult kahe eraisiku vahel. Üks eraisik muutub adressaadiks!!! kui meil on see kolmnurkne suhe, siis põhiõigused otse hakkavad kehtima , üks eraisik muutub PÕ kohustatud pooleks ja teine PÕ... Pooleks.
💠 Kaudse kolmikmõju teooria - PÕ ei mõju otse vaid mõjuvad läbi selle riigi organi, kes isikute vahelist vaidlust lahendab. Mõju jaoks on olemas institutsioonid ning need mõjutavad suhteid.
💠 Kaitsekäsu teooria - põhiõiguste kolmikmõju tuleneb sellest, et riik on kohustatud kaitsma isikuid kolmandate isikute rünnete eest. sellel keda rünnatakse tekib õigus kaitsele
Kõigis kolmes teoorias on midagi õiget ning nad käsitlevad kolmikmõju erinevaid aspekte. Lõppastmes on kolmikmõju - eraisikute vahel tuleb õigusliku kaasuse lahendamiseks kaaluda põhiõiguseid.
◆KOLLISIOONIPROBLEEM:
◆ esimese ja teisi isiku põhiõigused kollideeruvad. Lahendamise viisiks proportsionaalsue põhimõte.
◆ Peame kaaluma oma õigusi ja vaatama, kas õigusi on rikutud või mitte
Film Magnus: eraelu ja hea nime kaitse vs kunstniku väljendusvabadus
KOLMIKMÕJU SÕBRALIKKUS:
🔸 Tugeva kolmikmõjuga õigused - inimväärikus, üldine tegevusvabadus, õigus elule, kehaline puutumatus, võrdne kohtlemine, väljendusvabadus, eraelu ja perekonna elu puutumatus, ühinemisvabadus, kutsevabadus, omandiõigus
🔸 Keskmine kolmikmõju - suunatud avalikõiguslikele inimestele, seetõttu omavad väiksemat tähendust, südametunnistuse ja mõttevabadus, õigus haridusele, koosoleku vabadus, sõnumisaladus, õigus vabalt liikuda, kodu puutumatus
🔸 Väikese sõbralikkusega - Erandkorras võivad esineda eraõiguslikes suhetes: väljasaatmise keeld, varjupaiga õigus, petitsiooni õigus, menetluslikud põhiõigused, sundvõõrandamine
🔸 0 sõbralikkus - poliitilised õigused mis on suunatud osalema avalikus elus (nende puhul kolmikmõju polegi)
112
põhiõiguste piirid ja piiriklauslid
| I MÕISTED
PÕHIÕIGUSE PIIR - on põhiõiguse õigustatud riive (iga põhiõiguse ebasoodus mõjutamine)
Piir peab olema õigustatud
vaja on õiguse olemasolu ja peale piiri tõmbamist jääb järele reaalne õigus.
PÕHIÕIGUSE PIIRIKLAUSEL - klauslid mis volitavad seadusandjat piiri kehtestama, põhiseaduse norm mis annab volituse seadusandjale tõmmata piir (liiklusseadus kehtestab piire, seab kindlad reeglid)
Ei ole olemas absoluutseid õigusi ehk kõigil vabadustel on kuskil piir.
PÕHIÕIGUSTE RIIVE - iga ebasoodus mõjutamine
113
ÕIGUS JA ÕIGUSE PIIR
| Kaks konstruktsiooni teooriat:
VÄLISTEOORIA
➢ On Õigus kui selline
➢ See mis on õigusest järel peale piiri tõmbamist, peale riivamist
➢ Õiguse välisteooria järgi on konstrueeritud tõrje-, kaitse- ja võrdsusõigused. See tagab põhiõiguste kandjate formaalse kaitse PS § 35 lasuest 2 lähtuvalt. Välisteooria järgi saab põhiõigusi endale ette kujutada kahel viisil:
- Ideaalne õigus
- Reaalne õigus
SISETEOORIA - on olemas ainult üks asi "õigus kui selline"
Kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama. Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole. Õigust kui sellist ei saa piirata. Siseteooria järgi on inimesel sotsiaalsed põhiõigused.
Kas mõlemad teooriad on õiged või ainult üks neist? - mõlemal on oma rakendusvaldkond
114
PÕHIÕIGUSE PIIRID
eaduse alusel tõmmatud piirid - kui teie vabadusele tõmbab piiri seadusest alamal olev akt või toiming. kui seadus volitab politseid meie õigusi piirama ja politsei teeb seda, õiguse piiriks on politsei rakendusakt, riive toimub seaduse alusel
Tõmmata piir seadusega - kui seadus kehtestab keelu (nt alla 18-aastased ei saa osta alkoholi). seadus ise kehtestab keelu, tõmbab piirid, nt karistusseadustiku osa tõmbab piirid. Politsei rakendab seda mida seadus on juba ära piiranud. Seadusandja on selle piiri ära tõmmanud ja politsei lihtsalt täidab uurimise käigus seda.
Põhiseadusest endast tulenevad piirid (PS §19 lg2) - kus on piir, õiguseulatus. Nt vastanduvad kaks põhiõigust, Magnuse juhtum. Põhiseadusest endast tulenevad põhiõiguste piirid, mis avalduvad konkreetsel juhtumil.
115
PIIRIKLAUSLITE LIIGID
1. Lihtne piiriklausel - annab seadusandjale nii ülesande kui volituse sätestada piirang kui ka pädevuse määratleda piirangu eesmärk, põhiõigusi tohib piirata seadusandja poolt määratud eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus nt PS § 32 lg 2 ja § 31
2. Kvalifitseeritud piiriklausel - Millisel eesmärgil seadusandja tohib õigust piirata, on piiriklausliga etteantud (legitiimsete piirangu eesmärkide kataloogid). põhiõigusi võib piirata nendel tingimustel, mis on seaduses kirjas
➢ formaalsed kvalifikatsioonid - on mingisugune formaalne tingimus, mis eristab seda lihtsast piiriklauslist, nt § 36 lg 2. sätestab kindla riigiorgani, kes võib põhiõigusi piirata.
➢ materiaalsed kvalifikatsioonid - kas see eesmärkide kataloog on ammendav, ehk kas põhiõigust võib piirata ka siis, kui see ei sisaldu selles kataloogis. § 43 on nii formaalne kui materiaalne
➢ Nt PS § 26, § 34, § 36, § 43, § 45
3. Null piiriklausel - Nt § 38 lg 1. Reservatsioonideta klauslid, kuid ka neid peab saama piirata. Need piirid tulenevad kas põhiseaduses või muust põhiseaduslikku järku õigusväärtustest.
Ei ole olemas aboluutseid õigusi s.t kõigil vabadustel on kuskil piir
116
VÄLJASPOOL PÕHIÕIGUSI OLEVAD PIIRIKLAUSLID
§30 lg 2, §124, §130 Mingisugused piiriklauslid on olemas. Väljaspool põhiõigusi olevad piiriklauslid võivad olla põhiseadusest tulenevad põhikohustused.
1. Põhikohustustel on täiendava piiriklausli iseloom.
Individuaalseid õigusi tagavad
Üldisi huve tagavad põhikohustused
2. Muud materiaalsed põhiseaduse printsiibid
117
(Üldine vabaduspõhiõigus)
| I Põhiõigusnormi koosseis/õigusjärelm
Kui põhiõigusnorm on keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitsealast ja riivest
Kui põhiõigusnorm on loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast.
Koosseisu kuulub kaitseala ja riive. Õigusjärelmisse kuulub riive õigustamine (prima facie keelatus)
118
KAITSEALA RIIVE
1. PÕHIÕIGUSE KAITSEALA - kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku eseme ja põhiõiguse kandja ja kellele see põhiõiguse norm laieneb
💠 Esemeline kaitseala -
➣ põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mis on põhiõigusliku kaitse esemeks. § 45.
➣ § 43 - sõnumisaladuse kaitse
➣ sellest hetkest, kui kiri läheb postkasti ei ole enam tegemist sõnumisaladusega vaid eraelu kaitsega
💠 Isikuline kaitseala - - tähistab isikute ringi, keda kaitsevad põhiõigused. Kahtluse korral tuleb tõlgendada laiemalt. §8 lg1
➣ Tuleb eristada kas on tegemist:
▸ Füüsilise isikuga - sõltub sellest milline see põhiõigus on, kas kõigi ja igaühe kaitse või on tegemist kvalifitseeritud subjektida (siis tuleb vaadata kas laieneb antud isikule põhiõiguse kaitse või ei laiene)
▸ Juriidilise isikuga -§9 lg 2 tuleb positiivselt tuvastada (kaasus .... Bussis oli salasigaretid ja salakütus,
buss konfiskeeriti => kas OAO ait on juriidiline isik => on küll)
2. põhiõiguste RIIVE - kaitstud eseme iga ebasoodus mõjutamine (lai mõiste).
põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse või seisundi iga takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine. Riigikohtu järgi on riive kaitseala ebasoodus mõjutamine. Põhiseaduses on omandiõigus, kui eraõiguses on kasutusel asjaõigus. Asjaõiguse seadus võib omada omandiõiguse riivet, kui see sisaldab omandi jaoks ebasoodsaid akte.
🔸 Kaudne riive - ei tohi olla ilmselgelt tähtsusetu
🔸 Otsene riive -
🔸 Riive ja kujudamine - omandiõigus, kujundab seda, kas saab olla kujundamine riive
119
RIIVE PÕHISEADUSPÄRASUS
| Materjaalne PS-pärasus
1. FORMAALNE PÕHISEADUSPÄRASUS -
🔵 Pädevus, menetlus, vorm
➣ pädevus §3 lg 1, §4, §59, §65, §106, §162
➣ Menetlus - kuidas tuleb seadusi vastu võtta? §67, 68 istungid, hääletamise avalikkus §71, enamus peab olema järgitud §73, §104 lg 2, seaduse väljakuulutamine §107 lg 1
➣ Vorm §3 lg 2, §108 riigiteatajas avaldatud seadus, §6 eesti keeles otsus
Formaalset põhiseaduspärasust saab rikkuda põhiseaduse enda rikkumine
🔵 Õigusselgus - seaduse puhul on ta formaalne (vormiline) küsimus
🔵 Olulisus
➣ õigusriigi põhimõtte all
➣ olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise
🔵 Kvalifitseeritud piiriklausel - oluline et on formaalne kvalifikatsioon (§43 erandeid võib teha kohtu loal)
2. MATERJAALNE PS-PÄRASUS
RIIVE EESMÄRGI LEGITIIMSUS
🔸 0 klausel - kui seadusreservatsiooni ei ole siis saab see olla ainult mõni põhiõigus või põhiseaduslikku järku põhiõigus
🔸 Kvalifitseeritud klausel
➡ Kas see eesmärk sisaldub kataloogis - §26 eraelu kaitse, legitiimne
➡ Eesmärk ei sisaldu kataloogis - kohalduvad samad põhimõtted nagu 0 klausli puhul
🔸 Lihtne klausel - ei tohi olla põhiseadusega vastuolus (põhiseadusest tuleneva keeluga vastuolus)
PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE - kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. (seame riive ja selle eesmärgi omavahel suhtesse)
§11 lause 2 "piirangud peavad olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust"
✅ Sobivus - sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. See kaitseb ebavajalike piirangute eest. (saksa kohtupraktika: jahikullid ja relvad ei käi kokku - tundlik kuulmine; jahikulliga jahti pidaval mehel ei või kunagi relva kaasas olla)
✅ Vajalikkus kitsamas tähenduses - abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähemkooormama abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene
◼ Pareto optimaalsus "me ei tohi suureneda teiste arvelt"
◼ vajalikke suhteid saab rakendada ainult siis, kus on mittelineaarsed suhted (kus pole numbreid)
✅Mõõdukus - abinõu mõõudukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.
◼ riive intensiivsus vs eesmärgi tähtsus
◼ näide valgusfoori punasest tulest (väike riive, mistõttu on lubatud
◼ tuvide söötmise eest vanglakaristus, tänavate puhtus kui eemärk
◼ aga kui kaalukausid on võrdsed? (terroristi piinatakse, et teada saada pommi asukoht..)
3. OLEMUSE MOONUTAMISE KEELD?
§11 lause 2 "piirangud peavad olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas... Ei tohi moonutada"
✦ Subjektiivne teooria - (ainult subjektiivne saab olla õige) : olemuse moonutamise puhul tuleb võtta arvesse isiku perspektiiv
➥ Relatiivne - põhiõiguse olemus on sõltuvuses vastassuunalisega
➥ Absoluutne -on olemas põhiõiguse absoluutne tuum, on absoluutsed keelud, õigused, mida üldse piirata ei tohi
✦ objektiivne teooria - ei ole oluline põhiõiguse moonutamine ühe isiku suhtes, vaid see on oluline kogu ühiskonna suhtes - teooria on ekslik
4. MUU MATERJAALNE PÕHISEADUSE PÕHIMÕTE
❖ Võrdse kohtlemise põhimõte - nt pood müüs alaealisele kanget õlut, võetakse luba ära poel ja omanik ütleb, et teised poed müüsid kaks pudelit aga neil ei võetud luba ära
❖ Õiguspärane ootus kitsamas tähenduses - igaühel peab olema võimalus kujundada elu mõistlikus ootuses, et seadus jääb kehtima tema eluaja jooksul. (mäng veel käib), nt pensionini 5 aastat jäänud ja siis öeldakse et eripensioni ei saa ikka
❖ Ebasoodsa tagasimõju keeld (see on tugevam) - (mäng on juba lõppenud)
❖ Loobumine PÕst -
120
Üldine vabaduspõhiõigus
| ERISUSED
VÕRDSUS PÕ
✅ Ebavõrdne kohtlemine
➤ Genus proximum - vaja leida riive tuvastamiseks võrreldavate isikute lähim ühine soomõiste
➤ Differentia specifica - tuleb kirjeldada väidetavat ebavõrdset kohtlemist
✅ Põhiseaduspärasus
➤ Formaalne põhiseaduspärasus - millal seda kontrollida..?
➤ Materiaalne põhiseaduspärasus - Riigikohus ütles, et põhjus on mõistlik ja asjakohane, kui see on mõõdukas. Alates 2011. a tuleb võrdsuse puhul kontrollida proportsionaalsuse põhimõtte kõiki punkte.
KAITSE PÕ
❥ Kaitseala riive
➟ Kaitseala
➟ Riive - kaitse mitte võimaldamine
❥ Riive põhiseaduspärasus
➟ Formaalne - mida kaitsta ja kuidas
➟ Materiaalne
121
siseteoreetiliselt konstrueeritud põhiõiguste struktuur
I SISETEOREETILISELT KONSTRUEERITUD ÕIGUSED
Sotsiaalsed põhiõigused
Põhiõigused korraldusele ja menetlusele
II KONTROLLSKEEM
Nõue -
Välistavate tingimuste puudumine -
Nõude sisu - - millele on abi suunatud
122
Subjektiivne ja objektiivne õigus
Objektiivne õigus peab kehtimiseks olema läbinud formaalse tee, mis ise on reguleeritud vastavate seadustega. Objektiivne õigus on kirja pandud õigus, üldiselt võib öelda, et tegu on õigusnormide kogumiga.
Subjektiivne õigus see eest on õigus kohustatud õiguse subjektilt nõuda millegi tegemist, mitte tegemist. Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Subjektiivse puhul on suhe õigustatud, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel, aga objektiivse puhul puudub isik, kelle ees kohustus konkreetselt on. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.
123
Avaliku õiguse ja eraõiguse Teooriad
Huviteooria - Leiutajaks Rooma jurist Ulpianus. Avalik õigus lähtub avalikust huvist ja eraõigus lähtub erahuvist. Huviteooria on vananenud. See ei ole täpne, sest eraõiguses peetakse silmas ka avalikke huve.
Subordinatsiooni teooria e. Alluvusteooria - alluvussuhe (riik ja isik, politseinik ja kodanik) ja võrdsussuhe (eraõigus). Teooria rajaneb osalejate vahelisel suhtel.
Kuid ka eraõiguses esinevad alluvussuhted ja avalikus õiguses võrdsussuhted.
Tööõiguses ei ole pooled võrdsed. Kui on ühepoolne kohustamine siis tegu on eraõigusega (liiklusreguleerija).
Subjektiteooria- avaliku õiguse normide hulka kuuluvad need normid, mis kohustavad riiki või avaliku võimu kandjat (subjektid on eraisikud või avaliku võimu kandjad). Järelikult kõik muu on eraõigus. Subjekti teooria ei aita lahendada probleemi, kui avalikõiguslik isik tegutseb erahuvides.
Modifitseeritud subjektiteooria - avaliku õiguse hulka kuuluvad normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud võimu kandjat kui sellist. Nt asjaõigusseadus, kus kinnisasi millest on loobutud läheb riigiomandisse.
riigiõigus
flashcards
Decks in class (4)
# Cards
